0 Comments
Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal istutas Mürakaru rühm lapsed potti rukililled. Istutati nii siniseid kui värvilisi rukkililli. Samuti joonistasid lapsed neid lilli ise, et millised need lilled välja võiksid tulla. Mai kuus istutati need nüüd välja, et saaksid õitsema minna. Lastega uurisiti, millise mustri on juured jätnud ja miks, jõuti järelduseni, et taimedal hakkas seal istutuskastis kitsas ja tahtsid sügavale mulda toitu otsima minna. Sipsikud tutvusid erinevate taimedega: jänesekapsas, nurmenukk,paiseleht, võilill, võsaülane. Lapsed said vaadelda, katsuda, nuusutada, maitsta ning võrrelda. Suureks üllatuseks ei teadnud enamik lapsi, mis on jänesekapsas ja ülane oli nende jaoks tundmatu. Tänu rühma ühele lapsele, kes koos vanemaga meile need taimed rühma tõid, said kõik reaalselt maitsta hapukat jänesekapsast ja selle kohta rohkemat teada. Sipsikud said juua nurmenukuteed kodukootud meega, mis osutus suureks hitiks. Katsuda, vaadelda, nuusutada reaalset taime ja kaasa mõelda, mille jaoks see kasulik on. Hästi tore, et vanem leidis 3 erinevat paiselehe õitsemise staadimis õit ja saime kohe võrrelda võilillega, mille poolest nad sarnased/erinevad on. Teeme lõpetuseks meisterdasid lapsed õpetaja Kristina juhendamisel võilillenuku. Lapsed valmistasid neid nukke suure õhinaga ja mängisid tuppa minekuni. Nukud olid nii menukad, et ühest sai mitu ja tore oli vaadata, et ka poisse ei jätnud see külmaks ja osalesid hoogsalt mängus. Ühel põgusal kohtumisel endise Päikesejänkude lapsevanema Piret Lausiga mainis ta, et endiste Päikesejänkude Hendriku ja Gregori peres kasvavad Aafrika hiidteod Ene ja Mari, kes just olid paarsada muna munenud. Mõeldud ja tehtud. Lahke Piret oli nõus olema ristiemaks Päikesejänkude rühma kolivatele kahele teolapsele ning meid oma teadmiste- ja oskustega aitama, et Päikesejänkude lapsed saaksid osa lemmiklooma eest hoolitsemise kogemusest! Selle kevade traditsiioonilised talgud toimusid Liivalaia 30 majas 25.04, Lembitu 14 majas 09.05 ja Lembitu 14 majas 17.05.
Lembitu 14 majas olid järgmised talgutööd: akende pesemine, õueala riisumine, asfaldi pühkimine, istutuskastide kokkupanek, õuetoolide omanäoline värvimine, mudaköögi projekt, heki pügamine, linnu pesakastide ülespanek, kompostri kokkupanek. Linnu pesakastid saabusid meile Tallinna Südalinna kooli õpilastelt. Istutuskastid ning komposter tuli meiele Tallinna Keskkonna ameti linnaaianduse projekti kaudu. Samti saime linnaaiandus projektist endale juurde rehasid õueala riisumiseks ning käru lehtede vedamiseks. Tööd oli üpris palju, aga usina osavõtu tõttu oli töö kiire ja korralik. Muidugi ei puudunud talgute lõpust ka traditsiooniline Mürakarude rühma õpetaja Kaire poolt valmistatud talgusupp!
Liivalossi lasteaias, Narulindude rühmas, toimus täna tilli ja murulaugu õuepeenardesse ümberistutamine. Taimed istutati uutesse istutuskastidesse, mis soetati linnaaianduse projekti kaudu. Jääme ootama nüüd nende kasvamist! Sipsikute rühmas saab lõpule Tomatisõprade projekt. Tomatite saabumine tekitas algul palju elevust nii lastes kui õpetajates. Lubasime kõik koos oma taimede eest hoolitseda hästi. Iga laps sai öelda tomatitele ilusaid sõnu ja soove, et nad jõudsalt kasvaksid. Tomatite vastu tundsid huvi ka lapsevanemad. Koos lastega panime taimedele ka vahvad nimed: Sipsik, Kingake, juustuke ja Pingviin ning seejärel said nad ümberistutamise näol ka uue kodu. Taimed kasvasid jõudsalt nii pikemkas kui laiemaks. Iga uus õis suurendas ootust tomatite näol. Hetkel ongi meil juba 4 väikest tomatit. Jääb nüüd ainult loota ja ootadata, mil nad valmis ka saavad.  Lotted (2-4 a.) on suure pühendumusega oma tomatitaimede eest hoolitsenud ja seda on näha ka taimede välimusest. Taimed on ilusad ja lopsakad. Lotted panid taimedele ka uued uhked nimed: Anna, Elsa, Lotte ja Sipsik. Lotted käivad tihti oma taimi uurimas ja lehtedele pai tegemas. Igal reedel mõõdame ja uurime taimi eriti hoolega. Lapsed ootasid kaua enne kui taimedele tulid esimesed õied. Nüüd on kõikidel taimedel palju õisi, kuid tomateid veel tulnud ei ole. Lapsed väga ootavad ja loodavad, et saaks juba päris enda tomateid süüa. Meil on veel õige natuke vaja oma hoolt ja vaeva taimede kasvatamisse panna, enne kui tomateid süüa saame.  Et vähendada toidujääkide tekkimist viisime läbi ülemajalise toidujäägi kaalumise nädala, mille eesmärgiks oli teha lastele seletustööd ning julgustada personali, et et lapsed saavad ise toidu tõstmisega hakkama. Lapsed õppisid selle käigus hindama toidukoguseid ja oma võimeid, kui palju nad jõuavad süüa – järelduste tegemine. Tulemustest selgus, et rühmad, kus lapsed olid juba varem tegelenud endale ise söögi tõstmisega, siis tulemused olid paremad, aga nädala lõpus oli kõikidel rühmadel järelejääva toidu kogus vähenenud. Muidugi pidime ka arvestama asjaoluga, et sõimerühma lapsed endale ise toitu ei tõstnud (Lepatriinud ja Mõmmikud), kuna nad olid selleks veel liiga väikesed, aga tublisti osalesid nemadki :)  Vaata meie tulemusi siit! Maja poolt oli esimesele kolmele kõige tublimale rühmale kingituseks uus lauamäng "Halli Galli" (Puuviljamäng) Naerulinnud ja Päikesejänkud panid oma õuealal kasemahla jooksma. Enne tegutsema asumist vesteldi, mida kasulikku sisaldab kasemahl ja miks see meile hea on. Lapsed said teada, et kasemahlas usutakse olevat maagiline vägi, mis 101 tõve vastu olema peaks. Kasemahl teeb pai meie kõhule ja seedeelundkonnale. Samuti said lapsed teada, et kasemahl sisaldab suhkrut. Tarkused ära kuulatud, asuti asja kallale. Õpetaja puuris kase tüvesse augu ja koos paigutati puule tila, mille kaudu mahl ilusti 2 liitrisesse pudelisse joosta saaks. Huvitav oli teada saada ka seda, et puu võib ilusal soojal päeval anda mahla kuni 15 liitrit. Mida soojemaks läheb ilm, seda intensiivsemaks muutub mahlajooks. Mahlavool peatub õhtul, kui õues langevad kraadid alla nulli. Koos arutati ka seda, mida peab puuga tegema kui mahla kogumine on lõpetatud. Nüüd aga tuleb veidi oodata, et saaks maitsvat kasemahla proovida. |
