|
Pisikesed Sipsikud on juba päris hästi harjunud lasteaia elu ja rutiiniga ning on aeg teha kokkuvõtte nende sügistest tegemistest.
Septembris tähistasime autovaba päeva. Kuna Sipsikud nii pisikesed ja liiguvad kärudes, siis oli hea autovaba päev teha lausa autovaba nädalaks. Igal hommikul said kleepsuga tabelisse ära märkida, millega nad lasteaeda saabusid. Enda tervise eest tuleb juba varakult hoolitseda ning Sipsikud juba on teadlikud, mis need bakterid meiega teevad ja mjiks peame käsi pesema ning osalesime ka joonistusvõistlusel "Kuidas elavad haigused meie ümber?" Eks kõike tuleb kogeda läbi erinevate meelte, siis sügis hea aeg aiasaadustega maiustamiseks. Proovisime nii erinevaid puu-kui ka köögivilju. Puuviljad kaovad väga kiirelt kõhtu. Puulehtedega tegime ka värvilist trükki ja kui ilmad läksid jahedaks, oli aeg saata siilike talveunne ning tegime talle mõnusa pesa puulehtedest ning taaskasutasime karpe ja heina. Siilike saab seal teha mõnusa une ning ehk kevadel kohtuvad juba veidi suuremaks saanud pisikesed Sipsikud jälle siilikesega.
0 Comments
Mõmmikud (3-5a) otsustasid novembris mänguasjad kokku pakkida ning asemele tulid nii õpetajate kui lastevanemate organiseeritud ja kogutud taaskasutatavaid elemente: papist kastid, karbid, torud; puidust pulgad, käbid, tammetõrud, kastanid, nööbid, kivikesed, korgid, mahlapakid jm, teibid, kleeplindid, liimid ja käärid. Lapsed olid esialgu hämmeldunud, miks mänguasjad ära viiakse, kuid õpetajate suunamisel asuti materjale avastama ning nende manipuleerima ja katsetama. Laste loovus avanes ning meisterdati mänguasju, ehitati erinevaid kompositsioone. See avas võimaluse materjalide omadusi tundma õppida ning samas loovmängus esemetele erinev roll anda.
Ka Mõmmikute isadepäev möödus vahvalt erinevatest materjalidest lastele autoparklate ja- hoonete meisterdamisega. Samuti ehitati mõned mängud, millega lapsed said füüsilkalisi seadusi katsetada (veeremine) ja labürindimäng kuulikesega. Avatud materjalid arendasid laste loovust ega piira kujutlusvõimet ning tekkis huvi ka rohkem ise meisterdamise vastu. Mänguasjavabakuu raames võtsime ka osa mänguasjavahetus kampaaniast, mille käigus aritleti lastega tarbimise piiramise kasutegurist meie keskkonnale ning millist rõõmu jagamine võib pakkuda. Mänguasjavabakuu raames täname vanemaid, kellega koostöös saime rühma väga palju häid materjale, millega lapsed mängida, ehitada ning meisterdada said. Meie hoirühma 1,5-3 a Lepatriinud õppisid novembri alguses lindude kohta ja õuesõppe ajal rääkisime sellest, kuidas inimesed saavad lindude elule kaasa aidata. Meie rühma õuealal on päris mitu pesakasti ja koos lastega otsisime mitu tükki üles.
Mõmmikud, Lotted, Päikeesejänkud ja Sipsikud osalesid 24. -28.novembril 2025 jäätmetekkevähenduse nädala raames mänguasjavahetuskampaanias. Mõnes rühmas tehti terve mänguasjanädal ning mõnes rühmas mänguasjavahetuspäeva raames mänguasjalaat. Mänguasjade seas oli raamatuid, nukke, kaisuloomasid, autosid, ponisid, lauamänge ja puslesid. Iga laps leidis endale midagi uut ja toredat, mida endale koju kaasa viia. Lastega arutleti tarbimise vähendamise mõjust ja kasutegurist ning mis rõõmu mänguasjade vahetus loob. Samuti aitab mänguasjade ning omavahline esemete vahetus kaasa kogukonnatundele ja keskkonna jätkusuutlikuse toetamisele. Lottede sügis hakkas hooviala ja lehekoristustöödega. Lehtede langemine rõõmustas lapsi väga ning sooviti lehti riisuda ja nendega mängida. Koos õpetajatega said lapsed riisuda ja lehti kottidesse panna. Lapsed soovisid väga aidata ning nendeks töödeks olid lastel olemas pisikesed rehad ja kühvlid.
Veel tegid Lotted sügisel ise leiba, võid, kuivatasid õunu, valmistasid magusat kirju koera ja kaneelirulle ning õppisid tervisliku toidu kohta. Lottedel valmis prügi teemal animatsioon „Prügi koht ei ole looduses!“. Lapsed said animatsiooni tegemisel algusest peale kaasa teha. Lastele väga meeldis ise animatsiooni teha ning seeläbi kordasime ka prügi sorteerimise teemat. Oktoobris tähistasid Päikesejänkud (5-6a) Prüginädalat, mille jooksul uurisime koos lastega, kuidas meie igapäevased teod mõjutavad loodust ja miks prügi sorteerimine ning taaskasutus on nii oluline. Nädalat alustasime aruteluga, kus lapsed jagasid oma teadmisi ja kogemusi prügi sorteerimisest. Selgus, et paljud teadsid juba üsna hästi, mis kuulub paberi-, plasti- või biojäätmete hulka ning kuidas kodus vanu asju uuesti kasutada. Edasi asusime midagi põnevat tegema – andsime vanale ja katkisele raamatule uue elu. Rebisime raamatu lehed tükkideks, panime need blenderisse, valasime vett peale ja jätsime segu mõneks ajaks seisma. Mõne aja pärast vormisime saadud paberimassi uueks paberiks ning panime radiaatori peale kuivama. Lapsed said oma kätega kogeda, kuidas vana ja kasutuskõlbmatu materjal võib muutuda millekski uueks ja väärtuslikuks.Nädala keskel külastas meid saalis lõbus ja tark külaline – Prügihunt. Tema õpetas lastele, kuidas väiksemat prügi õigesti sorteerida ning milliseid vigu inimesed vahel teevad. Prügihunt muutis õppimise mänguliseks ja pani kõik lapsed rõõmuga kaasa mõtlema.Hiljem võtsime ette toreda väljasõidu Lilleküla ringmajanduskeskusesse. Seal võttis meid vastu sõbralik onuke, kes rääkis, kuidas nemad suuremat prügi sorteerivad ja taaskasutusse suunavad. Nägime, kuidas eraldi kogutakse lehti, oksi, elektroonikat, paberit ja isegi ohtlikke jäätmeid ja palju muud. Lastele pakkus suurt huvi, kuidas kõigest, mis esmapilgul tundub kasutu, saab õige sorteerimise ja töötlemise järel taas midagi uut ja vajalikku. Prüginädala lõpetasime „sorteeri prügi“ mänguga.Prüginädal andis lastele hulgaliselt teadmisi ja uusi kogemusi. Kõik mõistsid, et ka väike inimene saab suuri asju muuta – piisab, kui panna prügi õigesse konteinerisse, kasutada asju uuesti või lihtsalt mõelda enne, kui midagi ära visata. Meie väikesed keskkonnahoidjad teavad nüüd, et puhtam planeet algab just meist endist. 🌱
e to edit. Mõmmikud(3-5a) pöörasid septembris suuremat tähelepanu liikumisele ja aktiivsele olemisele. Olime palju värskes õhus- korra nädalas liikumistegevused õues, vaba aktiivne mäng õuelal, jalutuskäigud Tallinna linna ja lasteaia ümbruskonnaga tutvumiseks ning võtsime osa Tallinna Maratatoni virtuaalkooksust ning vahvatest võistlusmängudest.
Tutvusime erinevate ühistranspordivahenditega ja käisime sõitmas nii trammi kui bussiga. Ühistranspordiga sõidu ühendasime pikemate jalutuskäikudega. Käisime raamatukogus, vanavanematele kaarte postitamas, Kadrioru pargis ja vanalinna pargis, kus lastele pakkus mõnusat riskimängu ja liikumist vanadel puudekändudel ronimine, tasakaalu hoidmine jm. Lastega sai arutatud ka värskes õhus ja üldise liikumise kasu meie tervisele ja heaolule. Septembrikuus keskendusid Päikesejänkud (5-6.a) loodusteemale, mille fookuses olid seened. Teemakuu alguses uurisime koos lastega seene ehitust ning arutlesime, milliseid seeneliike lapsed ise tunnevad.
Õppekäiguna külastasime seenenäitust, mis toimus Loodusmuuseumis. Näitusel tutvusime erinevate seeneliikidega, sealhulgas ka puidul kasvavate ja kupatamist vajavate söögiseentega. Saime teada, et lisaks punasele kärbseseenele on looduses palju teisi mürgiseid seeni. Kunstitegevustes voolisid lapsed savist seeni, arendades seejuures oma loovust, peenmotoorikat ja kujutlusvõimet. Veel valmistasime seentele pisikese metsa. Nädala lõpetasime ühiselt seenesaia valmistamisega, mis pakkus lastele rõõmu ja maitseelamust. Teemakuu tegevused toetasid laste loodushuvi, aitasid kujundada esmaseid teadmisi seente mitmekesisusest ning pakkusid võimalusi nii käelisteks tegevusteks kui ka meeskonnatööks. Lottede rühm uuris septembri kuus seeni. Olemasolevatest vahenditest valmis seene teemaline sensoorne kast, millega said lapsed mängida. Kasti tegemisel kasutati riisi, voolimismassist tehtud seeni, õuest korjatud käbisi, lehti ja rühmas leiduvaid mänguasju. Sensoorne kast aitas lapsel arendada oma loovust ning mõjus rahustavalt. Lotted nautisid väga kastiga mängimist.
Lotted said teada, millised seened on söödavad ja millised mitte. Vaadati lähemalt kukeseent, kärbseseent ja puravikku. Õpetaja tõi lastele rühma vaatamiseks ja nuusutamiseks päris kukeseeni. Lapsed said uurida seeni ja ise seeni voolida. Valmisid erinäolised kunstitööd seentest. Samuti tehti ka arendavaid seene teemalisi matemaatilisi mänge ja kasutati roboteid seente avastamiseks. Mõmmikud nägid kevadel palju vaeva ja ehitasid juurde rohkelt uusi taimekaste, koostöös vanematega ning kampaanias "Tunne tolmeldajat" raames istutasime aasalilli ning palju erinevaid tolmeldajatele (mesilased, liblikad) meeldivaid taimi. Suvel märkasime palju mesilasi, erinevaid putukaid ja saime nii mõnegagi neist rohkem tuttavaks. Sügise hakul ootas meid ees lopsakas ja mitmekülgne aed, kus oli nii maitsetaimi, köögivilju, aasalilli, marju jm. Nägime lisaks mesilastele veel ka kirjusid liblikaid ning leidsime taimekastist vahva rööviku. Röövik oli suuur ja roheline ning uurimust tehes saime teada, et tegu on Sirelisuruga. Saime teada, et ta toitub sireli-, saare, õuna- ja pihlakapuul. Millest leidub meie kõiki-seega panime karpi talle sobivaid lehti ning karbikaanele õhuaugud.Vaatlusel märkaisme, et röövik on mie pandud lehti söönud küll. Kuna röövik peaks sügise hakul nukkuma minema ja nukkub üe talve, siis panime talle pesitsemiseks ka sammalt. Sammal meeldis talle ning röövikk hakkaski kesta vahetama ning läks nukkuma. Kookoni värv oli nüüd hoopis tume kastanipunane. Laseme oma röövikul talveund nukuda ja ootame huviga kevadet. Lisaks erinevatele putukatele on meil ka rikkalik maitsetaimede varu ning basiilik vohas võimsalt. Basiilikust ja porgandipealsetest valmistasime lastega maitsvat pestot.
|
TÖÖGRUPPÕppeaasta 2024/2025 teemad
All
arhiiv
December 2025
|




































