Sipsikud (6-7a) tähistasid mesilaste päeva. Esmalt saime uusi teadmisi mesilaste kohta ja meisterdasime ühe vahva mesilase. Seejärel suundusime õue, kus ootas meid eesi mesimumm, kes mängis lastega mängu ja pakkus maiustamiseks meesaiu, mis lastele väga maitsesid ning ka õhtul oodati veel uut meesaia ringi ning lisaks said ka lapsed olla väiksed mesimummud ning teha mesilasena pilti.

Emadepäeva eel muutus Naerulindude rühm tõeliseks miniaiaks. Lapsed vanuses 2 kuni 7 aastat panid koos õpetajatega mulda peiulille seemned, et kasvatada neist midagi ilusat ja südamlikku – kingitus oma kallile emale.
Iga laps valis endale väikese lillepoti, täitis selle mullaga ja külvas ettevaatlikult seemned. Külvamine haakus meie kuuteemaga, kus muuhulgas rääkisime ka taime kasvamisest, kuidas taimi hooldada, kuidas kasta parajalt ja kui oluline on valgus. Nii õppisid lapsed lisaks taimede kasvatamisele ka hoolivust, kannatlikkust ja igapäevase hoole vajalikkust.
Iga päev käidi oma lillekest uudistamas: "Kas on juba tärkamas?", "Minu taim on kasvanud!" – rõõm ja ootusärevus olid suured. Kui peiulillede esimesed rohelised idud mulla seest välja piilusid, oli näha, kui väga lapsed oma väikest aeda hindasid.
Emadepäevaks olid peiulilled jõudsalt sirgunud ning iga laps sai oma pildiga potikese emale kinkida. Nii valmisid ainulaadsed kingitused, mille sees oli armastust, hoolt ja väikeste käte suur töö.

Mõmmikud (3-4.a) läksid koos VihmaJussikesega kooli, kus nad käisid eirnevates tundides. Koos käidi mullateaduse, liikumisõpetuse-, südametarkuse, toidutarkuse ja ohutusõpetuse tundides. Lapsed said mulla sees tuhnida ja mulda kobestada ning praht, mis mulla seest leiti visati ilusti prügikasti. Tehti katsepurk, kuhu vihmausse leida ning vaadelda, kuidas nad käike teevad, liikumistunnis proovisid lapsed vihmaussi kombel liikuda. Südametarkuse tunnis said lapsed teada, et vihmaussil on 5 süda ( rõõmu-, kurbuse-, julguse-, hirmu- ja armastuse süda). Ohutusõpetuses said lapsed teada, kes vihmausse ohustavad- nimetai inimest, mullamutti, siili, vihma, linnukesi ja päikest. Toiduõpetuses said lapsed teada, et vihmaussi meelissöögiks on kõdunenud lehed, seened, bakterid ja kuna vihmaussil pole hambaid siis on oluline ja tervislik, et vihmaussike lisaks oma söögihulka veidi mulda ja väikeseid kivikesi, mis aitavad toitu lagundada. 
Tundidest võeti kaasa teadmine, miks vihmaussid meile kasulikud on. Lapsed said igas tunnis käed külge panna ning liikuda koos VihmaJussikesega.

Sipsikud osalesid Pirital haridusprojektis "Mere sõbrad". Meid ootas kohtumispaigas juht, kellega seiklesime mööda Pirita jõe äärset ja mereranda. Lastele näidati pilti mingist kohast ja neil tuli see üles leida. Igas kohas ootasid erinevad tegevused.
Kaardi pealt leidsime üles riigid, mis on peale Eesti veel Läänemere kaldal. Saime ka teada, et Läänemeri on Eestist 9 korda suurem.Läbi mängu saime selgemaks erinevad kajakad ja kalad. Saime näha, millised taimed kasvavad vee ääres. Palju elevust pakkusid mere-ja ookeanivee soolsusega vee maitsmine. Oli neid, kelle jaoks oli see väga soolane, aga mõne jaoks oli olnud täitsa huvitav ja mitte üldsegi paha. Mööda rannajoont said lapsed koguda erinevaid varandusi, nt. erinevaid merekarpe, mere poolt lihvitud puitu või klaasi jms. Oli väga aktiivne ja põnev kohtumine

Mõmmikud (3-4.a) tähistasid Rahvusvahelist Veepäeva (22. Märts).  Lapsed said teada, et vesi on üks olulisemaid loodusvarasid ja ilma selleta ei oleks elu. Fookuses oli puhas joogivesi. Lastega tegime võrdluskatse puhta ja mullaga segatud veega. Lapsed vaatlesid ja võrldesid puhta ja musta vee omadusi ning leidsid, et ainult puhast vett tohib juua. Arutelule lisaks mainisid lapsed ka, et mõnes riigis ei saa kraanivett juua. Lapsed nimetasid erinevaid puhta vee kasutusalasid näiteks: joomiseks, toidu valmistamiseks, pesemiseks. 
Selleks, et muuta meie kraanivesi vaheldusrikkaks ja maitsekamaks, katsetasid Mõmmikud erinavaid maitseveesid. Lapsed valmistasid kurgi-, apelsini- ja punasõstra maitsevett. Tegevuse käigus võrreldi köögi-ja puuviljade ning marjade kuju ja suuruse üle ning tuletati värvid meelde. Mõmmikud hindasid erinevate veede maitseomadusi. Kokkuvõttes arutasime laste maitsete eelistusi: Kõigile lastele meeldis enaim apelsinivesi, enamikele apelsini- ja kurgivesi ning mõndadele meeldisid kõik kolme maitsega vett. Osadele lastele punasõstravesi ei maitsenud. 

Mõmmikud (3-4a) tähistasid Kevade algust ning külvasid herneid, et saaksime hernevõrseid oma terviseampsudesse, salatitesse ja leivale lisada. Rääkisime, kuidas herne seeme mulda panna ja mida on hernetaime kasvamiseks vaja ( muld, valgus, soojus, vesi). Lapsed panid mulla kasti ja hakkasid mulda niisutama. Muld niisutatud, kühveldasid lapsed mulla külvikasti. Nüüd oli aeg herned mulda panna ja pealt mullaga katta, niisutada veel, kile peale ja nüüd jääb üle oodata, millal vahvad võrsed tekivad ja me saame neid terviseampsudeks süüa. Uued mõisted: külvimuld, aiakühvel, niisutuspudel, herne seeme, võrsed.

Mõmmikud (3-4a) õppisid tundma erinevaid veekogusid ning mõningaid tuntumaid kalu nagu ahven, lest, rahvuskala räim, haug ja lõhe. Samuti uurisid lapsed mängu teel, kuidas merre sattunud prügi teeb mereloomadele ja- taimestikule liiga. Lapsed olid usinad mereprügi koristajad ja teadsid, et prügi maha ei thi visata ning leidsid, et prügi sorteerimine aitab ka merekeskkonda hoida. 

​Sel kevadel on igal Sipsikul oma "Tootsi peenar". Iga laps sai valida, milliseid seemneid soovib oma peenrale külvata. Valikus oli murulauk, petersell, basiilik, salatilehed. Enamus valiski kõiki seemneid. Lapsed saavad neid kasta ja nende eest hoolitseda ning nüüd jääbki ainult saaki oodata.