Sipsikud külastasid vanalinnas Raeapteeki. Saime apteegis teada, et vanasti kasutati siilipissi silmapõletiku korral, usuti, et krokodill või madu hoiab halba eemale ja katku ajal kasutasid arstid haigeks jäämise vastu katkumaski.
Lisaks said lapsed ise teha kuivatatud taimedest teed (nurmenukk, piparmünt, pune ja kibuvitsamari). Sel nädalal vedas Sipsikutel väga ilmaga, sest meil toimus õuesõppenädal.
Päeva alustasime hommikuringiga õues ning sel nädalal rääkisime rohkem, päikesest, tuultest, vihmast ja pilvedest. Miks need on vajalikud ja kuidas tekivad. Igal hommikul said lapsed olla pilveteadlased ning tegime kindlaks, millised pilved on täna taevas. Enamus päevi oli aga selge taevas. Päikselise ilmaga proovisime teha varjukunsti. Laps valis looma ning tekkinud varjust joonistas piirjooned paberile ja kujundas oma fantaasiaga loodust ümber. Lisaks said lapsed looduslike vahenditega kaunistada pildiraami ning sisse joonistada ilusaid kevadlilli. Saadud piltidest tekkis õueala aiale näitus. Meisterdasime ka tuulelippu, et ikka veenduda kui suur tuul puhub ja kust suunast. Katsetasime ja ennustasime ka ise erinevate vahenditega, kui kerge on erinevaid esemeid puhuda ehk kui suurt tuult suudame ise teha ning proovisime teha purgis keeristormi. Kividele kirjutatud tähtedest proovisime moodustada erinevaid sõnu ning isetehtud kaaluga kaalusime ja võrdlesime erinevaid looduslikke vahendeid (liv, käbid ja kivid). Iseloomustamaks, kuidas käib looduses veeringlus, panime aiale veeringluse katse. Tänu päikse soojusele aurustub vesi ning need tulevad uuesti sademetena alla (piisad kotil). Lapsed nautisid tunde väljasolemist päikse käes, kuigi oli näha ka väsimusmärke Aprill on südamekuu ning selle raames õppisid Sipsikud, kuidas käituda erinevate õnnetuste puhul ehk millist esmaabi anda. Arutlesime erinevate õnnetuste üle situatsioonipiltidega, mis ja miks see juhtus ning kas seda oleks saanud ära hoida. Lapsed said ka ise proovida haava sidumist sõbra peal.
Sipsikud teavad, et terve püsida, selleks tuleb enda eest hoolitseda hästi ehk tuleb palju liikuda, toituda tervislikult ning hoolitseda oma hügieeni eest. Kordasime uuesti üle, kuidas õigesti käsi pesta. Läbi mikroskoobi uurisime oma käsi enne pesu, kui palju mustust nendel on ning võrdlesime käsi pärast pesu, kas ikka sai piisavalt hästi pestud. Nii mõnigi pidi käsi pesema mitu korda. Mikroskoobiga uurisime ka hallitust, mis on kahjuks tekkinud meil sibulatele ja muudele taimedele. Teame ka, et pole halba toitu, vaid tuleb süüa õigetes kogustes. Nii tegime ise endale jogurtist ja banaanist jäätist ja brokkoli-juustuvormi. Mõlemad maitsesid lastele väga hästi. Pisikesed Mõmmikud (1,5-3.a) uurisid Aprilli kuu jooksul kevade tunnuseid, otsisid neid õues ja pildistasid üles. Pühendusime taime uurimisele (taimeosad) aga eelkõige sellels, kuidas seeemnest kasvab taim. Lapsed istutasid mitmeid seeemneid (herned, päevalilled, hiinakapsas), millest sirgusid maitsvad võrsed, mida isauga toidule lisandiks pannakse. Taime kasvamise etappide ja taime kasvamiseks vajaliku elementide tundmaõppimisega seoses valmistasid lapsed ka ühiselt animatsioone "Seemnest kasvab taim". Tegevusi sidusid erinevad sensoorsed mängud mängumullaga (mustad läätsedja oad, porgandite istutamine, ja kastmine). Lisaks tutvusid lapsed aiatöödega ning aiatööriistadega. Koostöös vanematega sai hooviala korrastatud.
Lepatriinud tutvusid raamatute, piltide ja videode abil erinevate ämblikutega.
Kunstitegevuses meisterdasime papptaldrikutest ja lõngajuppidest ämblikuvõrgu ja ühistööna valmisid „ämblikud“ (kätetrükk) . Tegime ka töölehti- lapsed said numbrite järgi ämblikuvõrku joonistada ja harjutada Ä- tähte. Päikesejänkude keskonnasäästlikuse nädalal rääkisime taaskasutusest ja targalt tarbimisest. Meisterdasimegi prügiautosid wc rullidest ja paberijääkidest ja targalt tarbides on meil rühmas koguaeg põhimõte, et ei raiska toitu ning lapsed tõstavad ise süüa nii palju kui jaksavad korraga ära süüa. Koos lastega viisime taaraautomaati pudeleid ning saadud raha eest said lapsed suud magusaks maitsvate marjadega. Lisaks vestlesime vee tähtsusest ja vajalikkusest. Lastega koos tegime ja maitsesme erinevaid maitseveesid. Veenädalal vaatasid Lepatriinud, milliseid veekogusid on Eestis (peipsi järv, emajõgi jt) ja millised veekogud ümbritsevad Eestit (läänemeri, soome laht jt.) Võrdlesime neid, milline neist on suurem, kas meri või järv jne. Moodustasime eri pikkusega lõngajuppidest veekogusid – meri, järv, tiik, jõgi jt. Vaatasime videosid veealusest maailmast ja kaladest. Võrdlesime kalu- suurust, värvust. Tegime katseid, näiteks saime teada, et magedas vees vajub muna põhja ja soolases vees jääb muna vees hõljuma. Vaatasime katse käigus, kuidas vees olevad paberlilled avavad oma õied. Kunstitegevuses valmis ühistööna veealune maailm ja kala püügi vahend- õngeritv. Mängisime jutupliiatsiga veekogude mängu Nädala käigus külastasime rannarahva muuseumi muuseumitundi nimega „Olen mere sõber.” Pisikesed Mõmmikud (1,5 - 3) tegid erinevaid veenädala tegevusi.
• mängisid veega ja katsetasid erinevate suurustega esemetesse vett kallata. • tegid veekatse, kuidas lilled ja taimed vett joovad( vesi+toiduvärv) •kunstitöö “plirts-plärts” värviline vesi ja kõrrega puhumistehnika. Samuti arutasid lapsed tegevuste juurde vee olulisusest nii inimesele kui loomadele ja taimedel. Lapsed tõid välja oma eelteadmisi vee kohta ja said ka põnevaid uusi teadmisi. Sipsikud tähistasid veepäeva. Vestlesime ja kordasime üle, miks on puhas vesi vajalik nii inimesele, loomadele kui loodusele.
Tegime ka kolm põnevat katset läbi. Esmalt kinnitasime teadmist, et ilma veeta ei saaks ka taimed ja puud kasvada. Puu pildile oli kinnitatud paberist kinnised õied. Tilgutasime nendele vett ja tänu sellele avanesid ka õied. Teiseks vaatlesime, kui asetada küünlale vees klaas peale, siis ilma hapnikuta küünal kustub ja vesi klaasis tõuseb kõrgele koos küünlaga. Kolmandaks panime Kriipsu-Juku poisi vees tantsima. Pärast said lapsed ka ise proovida joonistada taldrikule ja siis ettevaatlikult veega selle liikuma panna. Lastele pakkus see palju põnevust 😊 |
TÖÖGRUPPÕppeaasta 2022/2023 teemad
All
arhiiv
April 2024
|