Kuu jooksul maaliti krokodilli ja lõvi, vooliti madu, meisterdati elevanti ja kleepetööna valmis ahv (kunst). Samuti iga looma kohta uuriti kaardilt ja gloobuselt nede elukohta, uuriti, millised nad välja näevad, millist häält teevad ning mida nad söövad (mina ja keskkond). Vaadati, mis tähega need loomad algavad (keel ja kõne), loendati banaane ehk viidi kokku hulk ja number (matemaatika). BeeBotti programmeeriti vastava looma juurde (nt. milline loom algab L- tähega) - matemaatika (sammude loendamine)+ keel ja kõne (laps teab üksikuid tähti)
Kuu lõppes suure loomade karnevaliga, kus iga laps sai maskeerida ennast enda lemmik loomaks ning mängida mänge "Kuhu käib ahvi saba?" (pimesi ahvile saba külge panemine) & "kuum banaan", meisterdada WC-paberi rullidest elevanti ning tantsida!
0 Comments
Novembrikuus tutvusid Sipsikud (4-5a) lähemalt oma rühma laste rahvustega. Saadi lähemalt tuttavamaks Soome, Rootsi, Venemaa, Ungari, Bangladeshi ja Birma rahvussümbolitega. Vaadeldi kaardilt, kui kaugel need riigid asuvad Eestist. Väga põnev oli proovida järgi öelda nendes keeltes erinevaid sõnu ning maitsti ka mõnede riikide traditsioonilisemaid toite, näiteks said lapsed maitsta Soomes populaarset karjalapirukat ning lagritsat, küpsetati Rootsi maitsvaid kaneelirulle ning Venemaal armastatut maiustust "Kreeka pähklit". Oli väga rikastav ja maitsev novembrilõpp.
Eesmärgiks oli Mõmmikute silmaringi laiendamine, teiste kultuuride eripäradega arvestamine, empaatiavõime arendamine, väärtuskasvatus. Projekt kestis umbes 2,5 kuud (jaanuar-märts 2022). Teema kohta valmis koostöös lastega ka makett.  Projekti jooksul läbiti erinevaid teemasid ning tegevusi:
Oli tore projekt, kus lapsed arutlesid kaasa ja esitasid palju sisukaid küsimusi.
Naerulindude (4-5 a) projekti "Meie rühma rahvused..." idee sündis lastelt, kes ütlesid, et nemad tahaksid toitu lähemalt uurida. Kuna rühmas on ka päris palju erinavatest rahvustest lapsi, leiti põneva viisi kuidas neid kahte ühendada - rühma laste rahvustega tutvuti läbi toidu. Kaasatud olid ka lapsevanemad, kes siis oma rahvuse nädalal tõid mitmeid erinevaid nende rahvuse sööke, maiustusi ja ka oma kodukohaga seoses olevait toite. Integreerus globaalne mitmekesisus, tervis ja toit, mina ja ühiskond, ning selline tegevus julgustas lapsi proovima ka uusi toite mida varem pole julgetud. Lastel ja vanematel oli väga uhke oma rahvust ja kultuuri tutvustada ning olla meie lasteaias esindatatud. Iga nädal läks koridori stendile üles plakat meie rühma lapse rahvusest ja sellega seonduv ning põnevat uurimist jagus ka teistele rühmadele.
Mürakarude (5-6 aastased) Novembrikuu teemaks olid "kaslased", teemaalgatus tuli lastelt - ühel lapsel tekksi küsimus "kas metskasse on olemas?" Õpetajad haarasid sellest ideest kinni ning seda hakatigi siis koos uurima. Saime teada, et metskassid on tõesti olemas ning suundusime uurima, mis eesmärgil kassid üldse kodustati ning kust nad pärist on? Tutvusime erinevate kassitõugudega ning mõistega imetaja. Meisterdasime, voolisime, kleepisime ja maalisime kasse!
Viimasel nädalal, aga said lapsed ise ennast õpetaja rolli panna. Koostöös lapsevanematega sai iga laps ettevalmistada enda valikul kaslaste teemal ühe esitluse. Teemad olid vägagi erinevad ning kodus oli tehtud koos lastega head tööd.
3) Luuletus "Meie kiisul kriimud silmad 4) Mõttekaart ja põnevad faktid ilvesest 5) Vaatlesime pildilt gepardi, leopardi ja jaaguari mustrite erinevust 6) Tööleht - erinevate kaslaste kokkuloendamine ja nende häälimine 7) Kaslaste erinevate häälitsuste tähendus (nägumine, kurrumine, urisemine, nurrumine, kähisemine)
Esimesena maanduti Aafrikas, kus uuriti sealseid loomi, linde, rahvariideid, pille ja kliimat. Lapsi väga liigutas see, et sellel mandril elab palju puudust kannatavaid inimesi ja toidu hankimine on kohati väga keeruline. Teema lõpetuseks lavaststi Aafrika muinasjutu „Kuidas loomad endale sabad said.”  Siis istuti lennukisse ja sõideti Euraasiasse. Saadi teada, et euraasia koosneb aasiast ja euroopast. Kuna aasiast on pärit ka meie kaks rühmakaaslast, jäime sinna plaanitust pikemalt pidama. Saime teada kuidas Pakistani ja Afganistaani keeles teretada, selgus, et mõlemas keeles on see „Salam!” Aasiast sõideti bussiga euroopasse ja peatuti pikemalt Soomes, kust on pärit Hanna. Samuti hüpati läbi ka Rootsist ja külastastati lastekirjanikku Astrid Lindgereni, kes andis Mürakarudele unejutu lugemiseks oma raamatu „Pipi Pikksukk” Korraks peatuti ka Itaalias, mille kohta õpetaja Kadi oskas rääkida põnevaid lugusid ja koos valmistati pitsat. Uuriti nende riikide lippe, samuti Euraasiale iseloomulike loomi, puuvilju. Loomulikult peatuti pikemalt ka Eestis ja tähistati oma Eesti Vabariigi 101st sünnipäeva, mille puhuks korraldati pidulik vastuvõtt, koos kätlemise, rahvusmängude ja peenemate suupistetega. Iga laps sai endale Hea Lapse Teenetemärgi.  Edasi jälle lennukisse ja põrutati seekord juba Ameerikasse. Tehti tutvust sealsete põliselanike – indiaanlastega. Meisterdati endale indiaanlaste peakatte, rühmaruumi tehti indiaanlaste telk. Uuriti, kes Ameerika avastas ja kust on pärit hamburger. Kuna teema väga huvitas lapsi siis kestab see projekt plaanitust kauem ja plaanis on sõita laevaga Ameerikast Austraaliasse. Vaadeldakse, kuidas saab olla Austraalias päev ja meil öö? Tehakse tutvust metsiku koera Dingoga ja rahvuslooma känguruga. Filosofeeritakse teemal – kas kõik inimesed on ühesuguse nahavärvi ja välimusega ja kas neisse peaks kuidagi erinevalt suhtuma. Projekti lõpetuseks suundtakse Nautica keskusesse ja vaadatakse, milline näeb välja meie maakera kõrgelt kosmosest vaadatuna. Ja nii saigi veidi rohkem kui kuuga tiir ümber maakera. Oli tohutult põnev ja avastamist täis reis!  Naerulindudel toimus sõit ümber maailma. Igal aastal räägivad nad erinevatest riikidest. Sel aastal valmistati koos passid ning loosi tahtel valiti: piloodid, piletite kontrollijad, stjuardessid ning reisijad- lend võis alata. Lennati Mehhikosse, Keeniasse, Austraaliasse ja Norra. Räägiti igas riigis olevast kliimast, inimeste nahavärvist, riigikeelest. Vaadati ka lühikesi loodusfilme ning kuulati kohalikku muusikat, mille saatel mängiti erinevaid mänge, nt. kivikuju. Põnev on tundma õppida teiste maade kultuuri ja kombeid! Sipsikutel käis külas lapsevanem Akane, kes on sündinud Tokyos, Jaapanis. Ta rääkis meile natukene om akultuurist ning ohutusnädalaga seoses tutvustas Jaapani fooride erinevust Eesti omadega. Jaapanis esineb kuus korra kaks maavärinat ning juba lasteaiast peale peavad lapsed oskama end kaitsta. Kui sireenid hakkavad tööle, tuleb pugeda laua alla ja kaitsta oma pead. Mängisime koos lastega läbi, kuidas sellises olukorras käituda ning lõpetuseks said nad koos Akanega valmistada maitsvat sushit. Oli tore päev! #globaalnekodakontsus  Meieni jõudis Rohelise kooli kaudu Eesti Keskkonnaministeerium üleskutse osaleda üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal lasteaias kavandatud ja läbi viidud tegevustega. Mõeldud ja tehtud! Jäätmete vähendamise nädal toimus 20-24. november ja osalesid kõik rühmad! Läbi viidi mitmeid põnevaid tegevusi ning nädala keskmeks oli taaskasutus. Jäätmetekke vähendamise nädala raames korraldasime turu "Anna mänguasjale uus elu", mille eesmärgiks oli ka koostöö lapsevanematega, et kodus lastega sorteeritaks oma mänguasju ning koos valida 1-2 eset, mida enam ei kasutata. Nädala jooksul toodi neid lasteaeda ja õhtuti oli võimalik valida ka endale meelepärane mänguasi vastu ehk kellegi vana võib olla teise uus! Meie pisikesed Lotted õppisid jäätmenädalal, mis on jäätmed ja kuhu need käivad. Lotted said ka teda, et plastpudelid prügikasti ei käi, neid saab hoopis taaraautomaati viia ja siis saab pudelite eest raha. Meie taaraautomaati ei läinud vaid meisterdasime vanadest pudelitest hoopis pillid. Panime pudelitesse erinevaid teri ja saime toredad sahisevad pillid. Mürakarude rühmas käivad 3-4. aastased lapse, kes võtsid endale jäätmetekke vähendamise nädalal ette peale arutelude ka 2 suuremat tegevust, milleks olid taaskasutatavast materjalidest endale (või emale, vanaemale, õele, isale...) käevõrude tegemise ning muidugi toredate autode meisterdamise. Käevõrude meisterdamiseks oli vaja plastpudelit, mille õpetajad lõikasid tükkideks ja paelu, mis olid kuskilt ülejäänud (paluti lapsevanematel kodust tuua) ning autod meisterati kasutatud tetrapakenditest. Tegevusi tehti individuaalselt koos õpetajaga. Lastele väga meeldis ning õhtuti avaldasid lapsed rõõmuga soovi meisterdamiseks. Sipsikud käisid taarat viimas. Lastele see väga meeldis ja mõne jaoks oli see esmakordne kogemus. Samuti osalevad Sipsikud ja ka Lotted eTwinningu projektis „Moodne Mart ja Kadri armastavad taaskasutust“, mille raames lapsevanema ja lapse koostöös valmisid vahvad kostüümid taaskasutusmaterjalidest (prügikott, papp, papptaldrik, vanad riided jms) - see haakus suurepäraselt nädalateemaga ning siinkohal suur aitäh kõikidele vanematele, kes olid vaeva näinud!
 Meie koolieelikute rühm Lepatriinud valmistasid jäätmenädalal ühe kala mängu ja kuuseeheteks laternad. Kala mängu valmistasid lapsed plastpudelist (õpetaja oli eelnevalt põhja ära lõiganud). Lapsed joonistasid kala suu pudelile ja lõikasid selle välja. Kalade kaunistamiseks kleepisid lapsed PVA liimiga värvilisest paberist tükke pudelile ja joonistasid viltpliiatsiga kalale silmad. Õpetaja aitas kuumaliimiga liimida korgi külge nööri ja lisaks veel nööri külge kinnitati liimiga üllatusmuna. Lapsed mängisid selle mänguga kaua, kuni lõpuks õnnestus neil nö väike kala kinni püüda. Tublide meiterdajatena valmistasid Lepatriinud ka WC-paberirullidest laternaid, millest saavad jõulukuuse kaunistused.  Väga tublid meistrimehed ja meistritüdrukud olid ka meie koolieelikud Mõmmikud, kellel oli terve nädala vältel lastele vabalt ligipääsetav lauake, mille peal oli erinevat taaskasutusmaterjali, millest meisterdada. Nädala jooksul valmisid:
|
