|
Sipsikute rühm koges mitmeid põnevaid ja õpetlikke külastusi, mis pakkusid nii uusi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Esmalt külastas laste rühma kiirabi. Lapsed tutvusid kiirabitöötajate töö, varustuse ja kiirabiautoga. Nad esitasid küsimusi oma hirmude kohta arstide ees, eriti seoses süstidega. Kiirabitöötajad aitasid mänguliselt mõista, kuidas õnnetuse korral käituda ja miks arste karta ei ole vaja. Lisaks suunduti kesklinna päästekomandosse, kus lapsed said ülevaate tuletõrjujate tööst, varustusest ja õppisid suitsuandurite olulisust. Lastele anti kodune ülesanne kontrollida suitsuandureid koos vanematega. Samuti tutvuti tulekahju ennetamise ja ohutuse reeglitega. Lõpetuseks külastasid lapsed Tallinna hambakliinikut, kus keskenduti suuhügieenile. Hambaarstid selgitasid õiget hambapesu tehnikat ja näitasid röntgenpilte. Lapsed said hambatoolil istuda, proovida arsti prille ja töövahendeid. Soovijatel kontrolliti hambad üle peegli abil. Kõik lapsed lahkusid värvimislehe ja üllatusega, mis tegi päeva eriliseks. Kõik külastused pakkusid lastele palju avastamisrõõmu ja õpetlikke hetki. Koolieelikutest Naerulinnud ja Sipsikud tegid esimesi katsetusi suusatamisega. Algus võis tunduda raske, kui lõpus olid kõigil naeratus näol.
0 Comments
Kuu jooksul maaliti krokodilli ja lõvi, vooliti madu, meisterdati elevanti ja kleepetööna valmis ahv (kunst). Samuti iga looma kohta uuriti kaardilt ja gloobuselt nede elukohta, uuriti, millised nad välja näevad, millist häält teevad ning mida nad söövad (mina ja keskkond). Vaadati, mis tähega need loomad algavad (keel ja kõne), loendati banaane ehk viidi kokku hulk ja number (matemaatika). BeeBotti programmeeriti vastava looma juurde (nt. milline loom algab L- tähega) - matemaatika (sammude loendamine)+ keel ja kõne (laps teab üksikuid tähti)
Kuu lõppes suure loomade karnevaliga, kus iga laps sai maskeerida ennast enda lemmik loomaks ning mängida mänge "Kuhu käib ahvi saba?" (pimesi ahvile saba külge panemine) & "kuum banaan", meisterdada WC-paberi rullidest elevanti ning tantsida! Vastlapäeva tähistamise komme on juba sajanditevanune, kuid see on siiani elav ja püsinud paljuski muutumatuna. Sel aastal tähistas iga meie maja seda isemoodi. Liivalaia 30 maja Naerulinnud (4-6 a) keetsid ise nii palju hernesuppi, et said seda kaasa võtta õue ning jagada peale vastlatralli ka sõpradele Päikesejänkudelle ning Lepatriinudele. #toit
Üks on kindel, vastlapäeva ei saa tähistada liugu laskmata. Vanarahvas uskus, et mida pikem liug, seda pikem lina ehk mida pikem on liug, seda pikemaks kasvab linataim. Mida pikem linataim, seda ilusamat kiudu sellest sai... Lembitu 14 Mürakarud (3-4a) ja Mõmmikud (5-7a) tegid tubase vastlapäevamängude tralli koos meie armsa võimlemisõpetaja Pille-Riinuga: suusatati, mängiti "jäähokit", veeti mängukelkudel sõpra ning visati täpsust. Õues aga sai nautida talvemõnusid ning katsetada oma armsa mäekese peal, kes laseb ikkagi kõige pikema liu. Samuti aitasid sõbrad üksteist ning vedasid kaaslast ka kelgul. Rõõmu oli palju! Nautige ilusat talvist ilma & kõik kelgutama! Pikka liugu! #tervis ja heaolu Novembrikuus tutvusid Sipsikud (4-5a) lähemalt oma rühma laste rahvustega. Saadi lähemalt tuttavamaks Soome, Rootsi, Venemaa, Ungari, Bangladeshi ja Birma rahvussümbolitega. Vaadeldi kaardilt, kui kaugel need riigid asuvad Eestist. Väga põnev oli proovida järgi öelda nendes keeltes erinevaid sõnu ning maitsti ka mõnede riikide traditsioonilisemaid toite, näiteks said lapsed maitsta Soomes populaarset karjalapirukat ning lagritsat, küpsetati Rootsi maitsvaid kaneelirulle ning Venemaal armastatut maiustust "Kreeka pähklit". Oli väga rikastav ja maitsev novembrilõpp.
Eesmärgiks oli Mõmmikute silmaringi laiendamine, teiste kultuuride eripäradega arvestamine, empaatiavõime arendamine, väärtuskasvatus. Projekt kestis umbes 2,5 kuud (jaanuar-märts 2022). Teema kohta valmis koostöös lastega ka makett.  Projekti jooksul läbiti erinevaid teemasid ning tegevusi:
Oli tore projekt, kus lapsed arutlesid kaasa ja esitasid palju sisukaid küsimusi.
Naerulindude (4-5 a) projekti "Meie rühma rahvused..." idee sündis lastelt, kes ütlesid, et nemad tahaksid toitu lähemalt uurida. Kuna rühmas on ka päris palju erinavatest rahvustest lapsi, leiti põneva viisi kuidas neid kahte ühendada - rühma laste rahvustega tutvuti läbi toidu. Kaasatud olid ka lapsevanemad, kes siis oma rahvuse nädalal tõid mitmeid erinevaid nende rahvuse sööke, maiustusi ja ka oma kodukohaga seoses olevait toite. Integreerus globaalne mitmekesisus, tervis ja toit, mina ja ühiskond, ning selline tegevus julgustas lapsi proovima ka uusi toite mida varem pole julgetud. Lastel ja vanematel oli väga uhke oma rahvust ja kultuuri tutvustada ning olla meie lasteaias esindatatud. Iga nädal läks koridori stendile üles plakat meie rühma lapse rahvusest ja sellega seonduv ning põnevat uurimist jagus ka teistele rühmadele.
Mürakarude (5-6 aastased) Novembrikuu teemaks olid "kaslased", teemaalgatus tuli lastelt - ühel lapsel tekksi küsimus "kas metskasse on olemas?" Õpetajad haarasid sellest ideest kinni ning seda hakatigi siis koos uurima. Saime teada, et metskassid on tõesti olemas ning suundusime uurima, mis eesmärgil kassid üldse kodustati ning kust nad pärist on? Tutvusime erinevate kassitõugudega ning mõistega imetaja. Meisterdasime, voolisime, kleepisime ja maalisime kasse!
Viimasel nädalal, aga said lapsed ise ennast õpetaja rolli panna. Koostöös lapsevanematega sai iga laps ettevalmistada enda valikul kaslaste teemal ühe esitluse. Teemad olid vägagi erinevad ning kodus oli tehtud koos lastega head tööd.
3) Luuletus "Meie kiisul kriimud silmad 4) Mõttekaart ja põnevad faktid ilvesest 5) Vaatlesime pildilt gepardi, leopardi ja jaaguari mustrite erinevust 6) Tööleht - erinevate kaslaste kokkuloendamine ja nende häälimine 7) Kaslaste erinevate häälitsuste tähendus (nägumine, kurrumine, urisemine, nurrumine, kähisemine)
Esimesena maanduti Aafrikas, kus uuriti sealseid loomi, linde, rahvariideid, pille ja kliimat. Lapsi väga liigutas see, et sellel mandril elab palju puudust kannatavaid inimesi ja toidu hankimine on kohati väga keeruline. Teema lõpetuseks lavaststi Aafrika muinasjutu „Kuidas loomad endale sabad said.”  Siis istuti lennukisse ja sõideti Euraasiasse. Saadi teada, et euraasia koosneb aasiast ja euroopast. Kuna aasiast on pärit ka meie kaks rühmakaaslast, jäime sinna plaanitust pikemalt pidama. Saime teada kuidas Pakistani ja Afganistaani keeles teretada, selgus, et mõlemas keeles on see „Salam!” Aasiast sõideti bussiga euroopasse ja peatuti pikemalt Soomes, kust on pärit Hanna. Samuti hüpati läbi ka Rootsist ja külastastati lastekirjanikku Astrid Lindgereni, kes andis Mürakarudele unejutu lugemiseks oma raamatu „Pipi Pikksukk” Korraks peatuti ka Itaalias, mille kohta õpetaja Kadi oskas rääkida põnevaid lugusid ja koos valmistati pitsat. Uuriti nende riikide lippe, samuti Euraasiale iseloomulike loomi, puuvilju. Loomulikult peatuti pikemalt ka Eestis ja tähistati oma Eesti Vabariigi 101st sünnipäeva, mille puhuks korraldati pidulik vastuvõtt, koos kätlemise, rahvusmängude ja peenemate suupistetega. Iga laps sai endale Hea Lapse Teenetemärgi.  Edasi jälle lennukisse ja põrutati seekord juba Ameerikasse. Tehti tutvust sealsete põliselanike – indiaanlastega. Meisterdati endale indiaanlaste peakatte, rühmaruumi tehti indiaanlaste telk. Uuriti, kes Ameerika avastas ja kust on pärit hamburger. Kuna teema väga huvitas lapsi siis kestab see projekt plaanitust kauem ja plaanis on sõita laevaga Ameerikast Austraaliasse. Vaadeldakse, kuidas saab olla Austraalias päev ja meil öö? Tehakse tutvust metsiku koera Dingoga ja rahvuslooma känguruga. Filosofeeritakse teemal – kas kõik inimesed on ühesuguse nahavärvi ja välimusega ja kas neisse peaks kuidagi erinevalt suhtuma. Projekti lõpetuseks suundtakse Nautica keskusesse ja vaadatakse, milline näeb välja meie maakera kõrgelt kosmosest vaadatuna. Ja nii saigi veidi rohkem kui kuuga tiir ümber maakera. Oli tohutult põnev ja avastamist täis reis!  Naerulindudel toimus sõit ümber maailma. Igal aastal räägivad nad erinevatest riikidest. Sel aastal valmistati koos passid ning loosi tahtel valiti: piloodid, piletite kontrollijad, stjuardessid ning reisijad- lend võis alata. Lennati Mehhikosse, Keeniasse, Austraaliasse ja Norra. Räägiti igas riigis olevast kliimast, inimeste nahavärvist, riigikeelest. Vaadati ka lühikesi loodusfilme ning kuulati kohalikku muusikat, mille saatel mängiti erinevaid mänge, nt. kivikuju. Põnev on tundma õppida teiste maade kultuuri ja kombeid! |
