0 Comments
Lottede (5-7 a) seadis oma sammud Tallinna Admiraliteedibasseini äärde, kus osaleti haridusprogrammis, et tutvuda mereprügipüüdurit Seabiniga. Nähti, mis prügi merre satub, missugused on erinevad prügiliigid ja kuidas need sorteeritakse. Juttu tuli ka sellest, miks merre sattunud prügi ohustab keskkonda ja kuidas merd puhtana hoida, näiteks kuuldi seda, et igapäevaselt kasutatakse Eestis ligi 150 000 kohvitopsi. Julgemad lapsed kutsuti ka merest leitud prügi kindaid kasutades sorteerima, teised rühmakaaslased aitasid oma teadmisetega kaasa. Püüdurist saadud prügi hulgas leidus penoplasti, kile ja suitsukonisid, leitud penoplast laguneb ntks. ligi 1000 aastat.  Külastuse jooksul küsis rühmast üks poiss: "Aga kuidas me saame nii teha, et prügi meil merre ei satuks?" Koos lastega leiti lahendus, et kõik saab alguse meist endast - prügi koht on siiski prügikastis ja tuleb minna ja öelda, kui näed et keegi viskab prügi maha!
Praegu on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma, Eestis tühjendatakse antud mereprügipüüduri iga 2 päeva tagant. Hoiame koos meie Maa (ja mere) puhtana! #meri #prügijajäätmed Päikesejänkud on oma veeprojekti kulgedes võtnud ette kolm õppekäiku erinevate veekogude juurde. Projekt sai alguse teemaga „Vesi meie ümber“, kus uurisiti vett, saadi teada, kus seda leidub ja kuidas vesi meieni jõuab. Tehti erinevaid katseid veega:
Ühel nädalal jälgisid lapsed oma vee joomise harjumusi ja iga tühjaks joodud tass sai ülesmärgitud ühisesse joogitabelisse. Jõuti ka teha esimeste suvekuumadega tekstiilile värvilise jääga värvimandalat.
Kolmandal nädal oli teemaks „Veeringlus looduses“. Uuriti:
Tutvuti Pirita jõeäärse matkaraja ja Pirita jõega. Uurisiti maakaarti ja saadi teada, mis kujuga on jõgi. Nähti jõe peal harrastatavat veesporti (aerutajad) ja üksikut kalameest. Paadisillal peeti mõnus piknik ja mängiti liikumismängu „Kalamees“. Ka õuemängudes sai jõe kuju väga selgeks, kui lapsed kujundasid liivakastis mitmeid jõgesid ja kasutasid kogutud vihmavett, et fooliumpaberiga voodertatud jõesängides vesi voolama panna.
Tallinna Liivalossi Lasteaia Lotted (4-6 a) otsustasid novembrikuus natuke rohkem tähelepanu pöörata jäätmete tekkimisele ja ka nende vähendamisele ning kuidas säästlikumalt elada. Kolme nädala vältel otsisime vastuseid erinevatele küsimustele, mida lapsed erinevate teemade kohta teada soovisid. Kõigepealt otsisime vastust küsimusele „Mis on prügi?“ ning lapsed leidsid, et prügi on must ja ebameeldiva lõhnaga, katkised mänguasjad, paberist prügi, midagi mis on tühi, midagi ära kasutatud. Lotted täiendasid oma teadmisi prügi sorteerimise kohta – vaadati, mis kujutavad endast bioloogiline (bio) ja olmeprügi ning mida võime visata nendesse prügikastidesse. Selleks valmistas õpetaja Aleksandra ette ühe vahva LearningAppsi sorteerimismängu, kus tuli prügi õigesse prügikasti „panna“ Lotted uurisid ka seda, mida tuleks teha plastpudelitega ning mis nendest taaskasutuse käigus valmistada saab. Meisterdasime isegi koos lastega plastpudelitest vahvad kaheksajalad.  Prügi teemaline nädala lõpetati aga sellega, et vaadati üle, mis käib paberi ja papi konteinerisse. Õpetaja Eliisa valmistas lastele ka vahva LearningAppsi mängu „Aita panna prügi õigesse prügikasti“, millega sai terve nädala jooksul arutletud teemat korrata. Teemade käsitlus jätkus jäätmetekke vähendamise nädalal, kus arutleti lastega veelkord toidujääkide teemal. Lottede rühmas on juba teist aastat järjest käsil ise toidu tõstmine ehk laps tõstab endale nii palju kui ta ära sööb ja arvestab seal juures ka oma kaaslastega.
Lisaks toidule rääkisid Lotted üle üldiselt säästlikust eluviisist:
Lastel endal tekkisid selle nädala alguses põnevad küsimused, näiteks tekkis küsimus:
Lastega räägiti ka teemadel:
Päikesejänkud (4-7 a.) käisid Pikakari ranna ääres õppekäigul. Sõitu sinna alustati ühistranspordiga, lapsed said sõita nii trammi kui ka bussiga. Kõigepealt võeti suund mere äärde ning lapsed said proovida lutsu visata ning liivale joonistada. Nädalateemaks oli Päikesejänkudel linnud ning sellega seoses uudistati, mis linde mere ääres on näha. Lõkkeplatsil tehti väike piknik ning edasi suunduti väiksele matkale metsarajale. Lõpetuseks said lapsed mängida mänguväljakul. See oli Päikesejänkude esimene ühine õppekäik mere äärde !
8.juunil paigaldati Tallinna ja Helsingi koostöös Tallinna Vanasadamasse mereprügipüüdur Seabin, mis korjab vette sattunud plastikut ja muud olmeprügi. Avamisel tutvusid merepüügipüüduriga ka Tallinna Liivalossi Lasteaia lapsed ning said uurida, mida merepüügipüüdur oli kätte saanud! #puhtamerenimel Haridusprogrammis seletatakse lastele, miks merre sattunud prügi ohustab keskkonda ja kuidas on vaja hoida merd. Haridusprogrammi saad registreeruda siin: https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Seabin http://www.pealinn.ee/tagid/koik/video-ja-fotod-vanasadama-mereprugipuudur-moodab-tallinna-merevee-n255704 https://www.youtube.com/watch?v=1pzXpoPDFuw&app=desktop
Hariv pooltund jäätmeteemalise etendusega. See oli hariv pooltund, mille käigus esitati lastele lõbus näitemäng koos praktilise õppetegevusega, millesse kaasati lapsi. Näitemängu eesmärk oli tõsta laste teadlikust jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise vajalikkuse kohta ning õpetada lastele, kuidas hoida loodust puhtamana. Miks peab prügi sorteerima? Millisesse konteinerisse erinevat sorti prügi käib? Miks on taaskasutus tähtis? Kõigile nendele küsimustele said lapsed täna vastused ning said ise harjutada prügi sorteerimist. Hoidkem oma planeet puhtana!
Esimesena maanduti Aafrikas, kus uuriti sealseid loomi, linde, rahvariideid, pille ja kliimat. Lapsi väga liigutas see, et sellel mandril elab palju puudust kannatavaid inimesi ja toidu hankimine on kohati väga keeruline. Teema lõpetuseks lavaststi Aafrika muinasjutu „Kuidas loomad endale sabad said.”  Siis istuti lennukisse ja sõideti Euraasiasse. Saadi teada, et euraasia koosneb aasiast ja euroopast. Kuna aasiast on pärit ka meie kaks rühmakaaslast, jäime sinna plaanitust pikemalt pidama. Saime teada kuidas Pakistani ja Afganistaani keeles teretada, selgus, et mõlemas keeles on see „Salam!” Aasiast sõideti bussiga euroopasse ja peatuti pikemalt Soomes, kust on pärit Hanna. Samuti hüpati läbi ka Rootsist ja külastastati lastekirjanikku Astrid Lindgereni, kes andis Mürakarudele unejutu lugemiseks oma raamatu „Pipi Pikksukk” Korraks peatuti ka Itaalias, mille kohta õpetaja Kadi oskas rääkida põnevaid lugusid ja koos valmistati pitsat. Uuriti nende riikide lippe, samuti Euraasiale iseloomulike loomi, puuvilju. Loomulikult peatuti pikemalt ka Eestis ja tähistati oma Eesti Vabariigi 101st sünnipäeva, mille puhuks korraldati pidulik vastuvõtt, koos kätlemise, rahvusmängude ja peenemate suupistetega. Iga laps sai endale Hea Lapse Teenetemärgi.  Edasi jälle lennukisse ja põrutati seekord juba Ameerikasse. Tehti tutvust sealsete põliselanike – indiaanlastega. Meisterdati endale indiaanlaste peakatte, rühmaruumi tehti indiaanlaste telk. Uuriti, kes Ameerika avastas ja kust on pärit hamburger. Kuna teema väga huvitas lapsi siis kestab see projekt plaanitust kauem ja plaanis on sõita laevaga Ameerikast Austraaliasse. Vaadeldakse, kuidas saab olla Austraalias päev ja meil öö? Tehakse tutvust metsiku koera Dingoga ja rahvuslooma känguruga. Filosofeeritakse teemal – kas kõik inimesed on ühesuguse nahavärvi ja välimusega ja kas neisse peaks kuidagi erinevalt suhtuma. Projekti lõpetuseks suundtakse Nautica keskusesse ja vaadatakse, milline näeb välja meie maakera kõrgelt kosmosest vaadatuna. Ja nii saigi veidi rohkem kui kuuga tiir ümber maakera. Oli tohutult põnev ja avastamist täis reis!   Veenädala raames arutasid Mõmmikud (6-7 a.) järgmistel teemadel: 1) kuidas tekib vihm? 2) miks üldse on vett vaja? 3) kas vesi võib otsa saada? 4) kuidas tekib vikerkaar? 5) kui palju on 1 liitris merevees soola? Vaadeldi: 1) erinevate veekogude pilte (tiik, järv, jõgi, meri, ookean) 2) pilte jõeelanikest: tigu; vähk; part 3) pilte järveelankiest: kalad; konn; luik 4) pilte mereelanikest: merihobu; meritäht; kalmaar; meduus, krabi; hai; kaheksajalg Tutvuti: 1) Eestimaa järvedega Meeled: 1) maitsmine -soolane vesi (merevesi on soolane!) 2) kuulamine - miks merevesi on soolane (naljalaul "See juhtus ennemuistsel aal..." 3) kompimine - veest "varanduse otsimine" (pärlid) Meisterdamine - akvaarium!  |
