Sel aastal on Sipsikud ise päkapikud ning meisterdasid vahvad jõulukaardid Narva-Jõesuu hooldekodule, et tuua neile veidi rohkem jõulurõõmu.
0 Comments
Selle kuu teema „Ega amet leiba küsi“ viis meid põnevate elukutsete maailma, kus uurisime ka paleontoloogi tööd. Et lastele lähemalt tutvustada, millega tegelevad paleontoloogid, tegime koos soolataignast fossiile.
Iga laps sai tüki soolataignast, mida nad esmalt rullisid, et luua siledat pinda. Seejärel valisid lapsed endale meelepärase dinosauruse ja vajutasid selle taignasse, luues omaenda „fossiili“. Protsess oli väga põnev – lapsed said katsetada, kuidas jätta selgeid jälgi ja said teada, kuidas päris fossiilid võivad looduses välja näha. Pärast valmistamist jätsime fossiilid kuivama, et lapsed saaksid need hiljem koju viia ja oma peredele näidata. See tegevus pakkus lastele nii loovuse väljendamist kui ka teadmisi paleontoloogia põhitõdedest. Lisaks rõhutasime keskkonnasõbralikku mõtlemist, kasutades lihtsaid ja kergesti kätte saadavaid materjale “fossiilide” tegemiseks. Loodame, et meie väikesed „paleontoloogid“ said inspiratsiooni ja uusi teadmisi, mis äratavad neis huvi maailma avastamise vastu ka edaspidi! Septembrikuus oli Naerulindude rühma teemaks „Tere, lasteaed“, mille raames rääkisime sõprusest, koostööst ja keskkonnasõbralikke valikutest. Üks eriline tegevus, mis lastele palju rõõmu pakkus, oli taaskasutatavast materjalist mänguasjade meisterdamine.
Palusime lastel tuua kodust erinevaid materjale ja ise pakkusime neile seda, mis meil varus oli - tühjad papptorud, karbid jne. Üheskoos arutasime, milliseid mänguasju neist teha võiks ja kuidas neid ellu äratada. Lapsed said täiesti vabalt lasta oma loovusel lennata – nii valmistasid näiteks Mister Plekk purgi, Titanikumi, Karbikilpkonna, Kõrre Elukas Matike jne.! Meisterdamise käigus õppisid lapsed tundma ka erinevaid materjale, nende omadusi ja võimalusi neid taaskasutada. Meie rohelise kooli projektide eesmärk on õpetada lapsi loodust hoidma ja taaskasutust väärtustama. Kõige toredam oli näha, kuidas lapsed uhkusega oma loodud mänguasju teistele näitasid ja tahtsid nendega kohe mängima hakata. Loodame, et see tegevus innustas neid ka kodus vanu esemeid uuteks asjadeks muutma! Mõmmikud (2-4.a) on suured köögiviljaampsu sõbrad. Eelmise aasta kevadel sai lastega istutatud hulgi porgandeid ja kartuleid, lisaks lehtpeeti ja peterselli. Kui petersell ja lehtpeet pakub maitseelamusi meile igapäevaselt- õues hea ampsata ja supi peale kaasa haarata, siis nüüd oli aeg porgandi- ja kartulisaak üles võtta. Kevadel istutasime kahte sorti porgandeid ja kartuleid (lillasid ja oranze porgandeid ja kollase ja punase koorega kartulit). Sügissaak oli nii suur, et appi tulid ka Mürakarude lapsed. Porganditest valmistasid Mõmmikud kahte sorti porgandimahla. Lapsed meisterdasid ka taaskasutamiseks vana pappi, lõnga-ja paberipaela juppe ning tegid vahvad porgandid. Kartulid jäävad veel oma aega ootama.
Samuti tegid lapsed kahe erineva porgandi maitsmiskatset- proovisime leida, kas esineb peale värvi veel erinevusi. Siis said lapsed uurida porgandi erinevaid osasid luubiga, lapsed joonistasid loovtööna oma porgandid ning kasutasime ka makey-makey robootikavahendit, mille abil said lapsed erinevaid köögi- ja puuvilju kasutada muusika tegemiseks. Lisaks on õppetegevustes ja loovmängus lapsi toetanud sensomotoorne mäng mängumullaga (mustad oad ja läätsed koos mini puidust porgandite, topsikute, lusikate, kausikeste ja kastekannukestega). Porgandipealsed ja mahlajääkprodukti viisid lapsed meie komposti, mida saame mingi aeg jälle tagasi oma taimekastidesse panna, et toetada uute taimede kasvu. Läheneva leivanädala raames otsustasid Sipsikud teha suu magusaks leivaga. Esmalt kordasime üle, kuidas leiva teekond lauale välja näeb ning kes on üldse pagar. Kuna järgmistel päevadel plaanis olla ise pagar, sai endale meisterdatud kokamüts.
Sipsikutel jagub õunu küllaga see sügis ning tuligi teha õuna-leiva tagurpidikook. Lapsed said tükeldada õunu, pudistada leiba riivleivaks, need kokku segada pannile ning laduda piimas maitsestatud leivaviilud peale. Kuigi sellel koogil pole kõige uhkem väljanägemine, siis maitses see ülimalt magusasti ning järele ei jäänud leivapurugi. Lisaks küpsetasime leivaküpsiseid ning ka need pisteti kõik nahka. Üks oluline osa Sipsikutel küpsetamise juures on see, et kõik retseptid paneb iga laps kirja oma kokavihikusse, et lasteaia lõppedes saaks neid järele proovida ka kodus. Euroopa jäätmetekke nädala innustusel julgustasime peresid aktiivselt osalema pakendite taaskasutamises. Novembrikuu vältel meisterdasid lapsed nii lasteaias kui ka kodus roboteid, ning tulemuseks oli põnev robotite näitus.
Aitäh kõigile osalejatele!
Kuu jooksul maaliti krokodilli ja lõvi, vooliti madu, meisterdati elevanti ja kleepetööna valmis ahv (kunst). Samuti iga looma kohta uuriti kaardilt ja gloobuselt nede elukohta, uuriti, millised nad välja näevad, millist häält teevad ning mida nad söövad (mina ja keskkond). Vaadati, mis tähega need loomad algavad (keel ja kõne), loendati banaane ehk viidi kokku hulk ja number (matemaatika). BeeBotti programmeeriti vastava looma juurde (nt. milline loom algab L- tähega) - matemaatika (sammude loendamine)+ keel ja kõne (laps teab üksikuid tähti) Kuu lõppes suure loomade karnevaliga, kus iga laps sai maskeerida ennast enda lemmik loomaks ning mängida mänge "Kuhu käib ahvi saba?" (pimesi ahvile saba külge panemine) & "kuum banaan", meisterdada WC-paberi rullidest elevanti ning tantsida!
Tallinna Liivalossi Lasteaial on juba traditsiooniks saanud Märtsis rääkida rohkem veest ning lastega teha erinevaid katseid. Sel aastal sai iga rühm otsustada ise, kas tegeleda vee temaatikaga terve nädal või mõnel päeval. Välja nägi see igas rühmas isemoodi....
Mõmmikud (5-7a) tegid samuti katseid:
Rahvusvahelise veepäeva lähenedes otsustasid Lotted (5-7a) teha hoopis katsetenädala, kus nädala jooksul tehti erinevaid katseid.
|
TÖÖGRUPPÕppeaasta 2024/2025 teemad
All
arhiiv
December 2024
|