|
Novembrikuu ilusal päiksepaistelisel päeval läksid Sipsiku ja Mürakarud koos metsa ilma nautima, sest matkamine värskes õhus on hea tuju tekitaja ning kasulik samaaegselt!
0 Comments
Sel nädalal tutvusid meie koolieelikud Sipsikud erinevate lehtedega lähedal olevas Lembitu pargis. Iga laps sai endale töölehe ja toimus lõbus lehejaht, kus lapsed pidi uurima pargis olevadi lehti ja tegema ristikese enda töölehele, kui on õige lehe tuvastanud. Et laps teaks, mis puulehega on tegemist oli iga lehe juures ka õige nimetus :) Oli lahe õuetund! #Maailmakoristuspäeva raames käisid Sipsikud puhastamas oma lasteaia ümbruses olevaid tänavaid. Enne minekut korrati üle, miks on vaja üldse tänavad puhtaks teha ning prügi sorteerida. Kaasas oli lastel 3 taaskasutatavat kilekotti, kuhu koguti järgnevat:
Lapsed olid väga entusiastlikud koristama minema. Igal lapsel oli ka prügi võtmiseks kilekinnas käes. Kui alguses tundus, et tänav on justkui puhas ja polegi midagi koristada, siis hoolikalt vaadates tegelikult prügile õieti lõppu ei tulegi. Plaanis oli palju pikem koristusring teha, kuid tunni ajaga jõuti ainult kõrvaltänava puhtamaks teha. Saak oli väga korralik. Suur kotitäis nii plast-kui olmeprügi ning pea 200g suitsukonisid. Ka lapsed imestasid, kui palju prügi suutsime lühikese ajaga leida. Võisime kõik enda üle uhked olla!
Jõudiski kätte sügis ning koos lastega vaadati üle, kuidas siis saak oli. Lembitu 14 aias olid kollased kartulid ning Lembitu 6 majas punased kartulid. Saak ei olnud küll suur, ag asuur oli isetegemise rõõm ning kartulite otsimine mullast oli laste jaoks väga põnev ning ka uudne tegevus. Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal istutas Mürakaru rühm lapsed potti rukililled. Istutati nii siniseid kui värvilisi rukkililli. Samuti joonistasid lapsed neid lilli ise, et millised need lilled välja võiksid tulla. Mai kuus istutati need nüüd välja, et saaksid õitsema minna. Lastega uurisiti, millise mustri on juured jätnud ja miks, jõuti järelduseni, et taimedal hakkas seal istutuskastis kitsas ja tahtsid sügavale mulda toitu otsima minna. Sipsikud tutvusid erinevate taimedega: jänesekapsas, nurmenukk,paiseleht, võilill, võsaülane. Lapsed said vaadelda, katsuda, nuusutada, maitsta ning võrrelda. Suureks üllatuseks ei teadnud enamik lapsi, mis on jänesekapsas ja ülane oli nende jaoks tundmatu. Tänu rühma ühele lapsele, kes koos vanemaga meile need taimed rühma tõid, said kõik reaalselt maitsta hapukat jänesekapsast ja selle kohta rohkemat teada. Sipsikud said juua nurmenukuteed kodukootud meega, mis osutus suureks hitiks. Katsuda, vaadelda, nuusutada reaalset taime ja kaasa mõelda, mille jaoks see kasulik on. Hästi tore, et vanem leidis 3 erinevat paiselehe õitsemise staadimis õit ja saime kohe võrrelda võilillega, mille poolest nad sarnased/erinevad on. Teeme lõpetuseks meisterdasid lapsed õpetaja Kristina juhendamisel võilillenuku. Lapsed valmistasid neid nukke suure õhinaga ja mängisid tuppa minekuni. Nukud olid nii menukad, et ühest sai mitu ja tore oli vaadata, et ka poisse ei jätnud see külmaks ja osalesid hoogsalt mängus. Liivalossi lasteaias, Narulindude rühmas, toimus täna tilli ja murulaugu õuepeenardesse ümberistutamine. Taimed istutati uutesse istutuskastidesse, mis soetati linnaaianduse projekti kaudu. Jääme ootama nüüd nende kasvamist! Naerulinnud ja Päikesejänkud panid oma õuealal kasemahla jooksma. Enne tegutsema asumist vesteldi, mida kasulikku sisaldab kasemahl ja miks see meile hea on. Lapsed said teada, et kasemahlas usutakse olevat maagiline vägi, mis 101 tõve vastu olema peaks. Kasemahl teeb pai meie kõhule ja seedeelundkonnale. Samuti said lapsed teada, et kasemahl sisaldab suhkrut. Tarkused ära kuulatud, asuti asja kallale. Õpetaja puuris kase tüvesse augu ja koos paigutati puule tila, mille kaudu mahl ilusti 2 liitrisesse pudelisse joosta saaks. Huvitav oli teada saada ka seda, et puu võib ilusal soojal päeval anda mahla kuni 15 liitrit. Mida soojemaks läheb ilm, seda intensiivsemaks muutub mahlajooks. Mahlavool peatub õhtul, kui õues langevad kraadid alla nulli. Koos arutati ka seda, mida peab puuga tegema kui mahla kogumine on lõpetatud. Nüüd aga tuleb veidi oodata, et saaks maitsvat kasemahla proovida. Liivalaia 30 ja Lembitu 14 majad hakkavad sel aastal koostöös Keskkonnaametiga tegelema linnaaiandusega. Kohale saabusid juba tellitud seemned ja väike infomaterjal meid ümbritseva keskkonna kohta. Oleme väga elevil ning varsti pistame näpud mulda! :) Seemned on tellitud Maheseemnete koduleheküljelt . Enda kasvatatud maitsetaimed on ikka kõige paremad! Oktoobris tutvusid Mürakaru ja Sipsiku rühma lapsed metsaga. Rühmaruumis arutati, mis marju ja seeni metssa kavab ning mis loomad seal elavad. BeeBot tutvustas Mürakaru lastele erinevaid seeni. Lapsed tutvusid metsloomadega seotud mõistatustega ning vaatlesid pilte. MÕISTA, MÕISTA... 1) Kannab nagi kaasas, aga oma kasukat sinna ei riputa? (põder) 2) Kanavaras, kanavaras, koerahirm on sulle paras! (rebane) 3) Noorelt vöödiline, vanalt karvane, künnab maad kui pöörane. (metssiga) 4) Langetab puu puu järel, aga kirvst ega saagi kaasas ei kanna? (kobras) 5) Hall kera, nõelu täis! (siil) jne... Kõige paremini õpib aga laps läbi praktilise kogemuse. Niisiis otsustasid Mürakarud ja Sisikud minna koos Tagadi külla metsa matkale, et tutvuda loodusega oma silmaga. Meid tervitas metsas giid Anett, kes tutvustas meile metsa. Teel oli palju porilompe, mis olid laste jaoks justkui väikeseks takistusrajaks. Möödusime pikast kraavist, mis hetkel oli küll vett täis, aga saime teada, et suvel oli see täitsa ära kuivanud ja kalad kahjuks hukkunud. Kraavi veerel nägime ka mitmeid koprade poolt langetatuid puid. Samuti oli näha, et loomad liiguvad seal aktiivselt, kuna märkamata ei jäänud ka remmelgas, mille puukoort oli söömas käidud Nüüdsest oskame lugeda ka mändide vanust ja kohtasime 10.aastast mändi. Kui jalutuskäik oli läbitud suundusime Diana Jahiseltsi jahimajja keha kinnitaa ning tutvusime seal metsloomade topistega ja saime teada natukene jahimeeste tööst, et nende ülesanne ei ole ainult loomade küttimine, vaid ka nende eest hoolitsemine. Looduses on tore! |
