Mõmmikud (2-4.a) on suured köögiviljaampsu sõbrad. Eelmise aasta kevadel sai lastega istutatud hulgi porgandeid ja kartuleid, lisaks lehtpeeti ja peterselli. Kui petersell ja lehtpeet pakub maitseelamusi meile igapäevaselt- õues hea ampsata ja supi peale kaasa haarata, siis nüüd oli aeg porgandi- ja kartulisaak üles võtta. Kevadel istutasime kahte sorti porgandeid ja kartuleid (lillasid ja oranze porgandeid ja kollase ja punase koorega kartulit). Sügissaak oli nii suur, et appi tulid ka Mürakarude lapsed. Porganditest valmistasid Mõmmikud kahte sorti porgandimahla. Lapsed meisterdasid ka taaskasutamiseks vana pappi, lõnga-ja paberipaela juppe ning tegid vahvad porgandid. Kartulid jäävad veel oma aega ootama.
Samuti tegid lapsed kahe erineva porgandi maitsmiskatset- proovisime leida, kas esineb peale värvi veel erinevusi. Siis said lapsed uurida porgandi erinevaid osasid luubiga, lapsed joonistasid loovtööna oma porgandid ning kasutasime ka makey-makey robootikavahendit, mille abil said lapsed erinevaid köögi- ja puuvilju kasutada muusika tegemiseks. Lisaks on õppetegevustes ja loovmängus lapsi toetanud sensomotoorne mäng mängumullaga (mustad oad ja läätsed koos mini puidust porgandite, topsikute, lusikate, kausikeste ja kastekannukestega). Porgandipealsed ja mahlajääkprodukti viisid lapsed meie komposti, mida saame mingi aeg jälle tagasi oma taimekastidesse panna, et toetada uute taimede kasvu.

​Oktoobri esimesel nädalal pidasid Lotted leivanädalat. Kõigepealt proovisime lastega aru saada,  millest leiba üldse tehakse ja õppisime ka teravilju. Esimesel päeval palusime igal perel kaasa võtta oma võileiva. Lapsed nägid, et igas peres tehakse võileiba väga erinevalt ja erineva leivaga. Lastele väga meeldis süüa teiste toodud võileiba. Mõni leib oli munaga, mõni singiga mõni tomatiga, juustuga, kurgiga jne. Muidugi tuli leivanädala raames ka ise leiba küpsetada ja nii tegime ka meie. Kuna leivategu on üldiselt pikk protsess, siis tegid Lotted leiba kiirvariandis ja ilma juuretiseta. Leiva peale tegime ise ka võid. Lapsed nautisid protsessi ja lemmiktegevus oli segamine. Järgnevatel päevadel tegime soolataignat, kaeraküpsiseid ja küüslauguleibu järgi jäänud leivast. Oli näha, et lapsed naudivad kokkamist ja saavad rõõmu ise tegemisest. 

Läheneva leivanädala raames otsustasid Sipsikud teha suu magusaks leivaga. Esmalt kordasime üle, kuidas leiva teekond lauale välja näeb ning kes on üldse pagar. Kuna järgmistel päevadel plaanis olla ise pagar, sai endale meisterdatud kokamüts. 
Sipsikutel jagub õunu küllaga see sügis ning tuligi teha õuna-leiva tagurpidikook. Lapsed said tükeldada õunu, pudistada leiba riivleivaks, need kokku segada pannile ning laduda piimas maitsestatud leivaviilud peale. Kuigi sellel koogil pole kõige uhkem väljanägemine, siis maitses see ülimalt magusasti ning järele ei jäänud leivapurugi. Lisaks küpsetasime leivaküpsiseid ning ka need pisteti kõik nahka.
Üks oluline osa Sipsikutel küpsetamise juures on see, et kõik retseptid paneb iga laps kirja oma kokavihikusse, et lasteaia lõppedes saaks neid järele proovida ka kodus.

​Sipsikud alustasid septembrit oma kallite vanavanemate meelespidamisega. Lapsed joonistasid neile kaarte ning kõik koos viisime kirjad posti. Kirjad rändasid isegi Eestist välja nii Soome kui Bangladeshi.
Kuna september on Eesti toidu kuu, siis külastasime keskturgu.Uudistasime, mida head seal müüakse, mis kasvab meie põldudel ja aias. Tühjade kätega ei saa turult lahkuda, seega  otsustasime täiendada oma vitamiinivarusid maasikate, vaarikate ja põldmarjadega. Suvikõrvitsast aga küpsetasime maitsva suvikõrvitsa-singikooki ning vanemate poolt toodud õunu kuivatasime puuviljakuivatiga. Lastele need väga maitsevad.
Lisaks võtsime osa Maailmakoristuspäevast ning andsime oma väikse aga tähtsa panuse lasteaia ümbruse puhtamaks muutmisel. Käisime lastega koos koristamas Lembitu parki. Kui esmapilgul tundub, et prügi ei olegi, siis lähemalt vaadates leidub eelkõige väga palju suitsukonisid maas. Lapsed olid väga tublid koristajad.
Kuigi autovabapäev langes nädalavahetusele, siis kutsusime üles Sipsikuid tulema esmaspäeval lasteaeda autovabalt ning saatma sellest pilte ühisgruppi. Tore oli tõdeda, et nii mõnigi tegi oma tulemises muudatusi.

Meie Liivalossi IV rohelipp ​:)

​Sipsikud külastasid vanalinnas Raeapteeki. Saime apteegis teada, et vanasti kasutati siilipissi silmapõletiku korral, usuti, et krokodill või madu hoiab halba eemale ja katku ajal kasutasid arstid haigeks jäämise vastu katkumaski.
Lisaks said lapsed ise teha kuivatatud taimedest teed (nurmenukk, piparmünt, pune ja kibuvitsamari).

Sel nädalal vedas Sipsikutel väga ilmaga, sest meil toimus õuesõppenädal.
Päeva alustasime hommikuringiga õues ning sel nädalal rääkisime rohkem, päikesest, tuultest, vihmast ja pilvedest. Miks need on vajalikud ja kuidas tekivad. Igal hommikul said lapsed olla pilveteadlased ning tegime kindlaks, millised pilved on täna taevas.
Enamus päevi oli aga selge taevas. Päikselise ilmaga proovisime teha varjukunsti. Laps valis looma ning tekkinud varjust joonistas piirjooned paberile ja kujundas oma fantaasiaga loodust ümber. Lisaks said lapsed looduslike vahenditega kaunistada pildiraami ning sisse joonistada ilusaid kevadlilli. Saadud piltidest tekkis õueala aiale näitus.
Meisterdasime ka tuulelippu, et ikka veenduda kui suur tuul puhub ja kust suunast. Katsetasime ja ennustasime ka ise erinevate vahenditega, kui kerge on erinevaid esemeid puhuda ehk kui suurt tuult suudame ise teha ning proovisime teha purgis keeristormi.
Kividele kirjutatud tähtedest proovisime moodustada erinevaid sõnu ning isetehtud kaaluga kaalusime ja võrdlesime erinevaid looduslikke vahendeid (liv, käbid ja kivid).
Iseloomustamaks, kuidas käib looduses veeringlus, panime aiale veeringluse katse. Tänu päikse soojusele aurustub vesi ning need tulevad uuesti sademetena alla (piisad kotil).
Lapsed nautisid tunde väljasolemist päikse käes, kuigi oli näha ka väsimusmärke
​

​Aprill on südamekuu ning selle raames õppisid Sipsikud, kuidas käituda erinevate õnnetuste puhul ehk millist esmaabi anda. Arutlesime erinevate õnnetuste üle situatsioonipiltidega, mis ja miks see juhtus ning kas seda oleks saanud ära hoida. Lapsed said ka ise proovida haava sidumist sõbra peal. 
Sipsikud teavad, et terve püsida, selleks tuleb enda eest hoolitseda hästi ehk tuleb palju liikuda, toituda tervislikult ning hoolitseda oma hügieeni eest. Kordasime uuesti üle, kuidas õigesti käsi pesta. Läbi mikroskoobi uurisime oma käsi enne pesu, kui palju mustust nendel on ning võrdlesime käsi pärast pesu, kas ikka sai piisavalt hästi pestud. Nii mõnigi pidi käsi pesema mitu korda. Mikroskoobiga uurisime ka hallitust, mis on kahjuks tekkinud meil sibulatele ja muudele taimedele. 
Teame ka, et pole halba toitu, vaid tuleb süüa õigetes kogustes. Nii tegime ise endale jogurtist ja banaanist jäätist ja brokkoli-juustuvormi. Mõlemad maitsesid lastele väga hästi. 

Pisikesed Mõmmikud (1,5-3.a) uurisid Aprilli kuu jooksul kevade tunnuseid, otsisid neid õues ja pildistasid üles. Pühendusime taime uurimisele (taimeosad) aga  eelkõige sellels, kuidas seeemnest kasvab taim. Lapsed istutasid mitmeid seeemneid (herned, päevalilled, hiinakapsas), millest sirgusid maitsvad võrsed, mida isauga toidule lisandiks pannakse. Taime kasvamise etappide ja taime kasvamiseks vajaliku  elementide tundmaõppimisega seoses valmistasid lapsed ka ühiselt animatsioone "Seemnest kasvab taim". Tegevusi sidusid erinevad sensoorsed mängud mängumullaga (mustad läätsedja oad, porgandite istutamine, ja kastmine). Lisaks tutvusid lapsed aiatöödega ning aiatööriistadega. Koostöös vanematega sai hooviala korrastatud.

Lepatriinud tutvusid raamatute, piltide ja videode abil erinevate ämblikutega.
Kunstitegevuses meisterdasime papptaldrikutest ja lõngajuppidest ämblikuvõrgu ja ühistööna valmisid „ämblikud“ (kätetrükk) .
Tegime ka töölehti- lapsed said numbrite järgi ämblikuvõrku joonistada ja harjutada Ä- tähte.