|
Mõmmikud (3-4a) õppisid tundma erinevaid veekogusid ning mõningaid tuntumaid kalu nagu ahven, lest, rahvuskala räim, haug ja lõhe. Samuti uurisid lapsed mängu teel, kuidas merre sattunud prügi teeb mereloomadele ja- taimestikule liiga. Lapsed olid usinad mereprügi koristajad ja teadsid, et prügi maha ei thi visata ning leidsid, et prügi sorteerimine aitab ka merekeskkonda hoida.
0 Comments
Lottede rühm tegi novembris taaskasutusnädalat. Lotted keskendusid prügi tekkimise vähendamisele ja sorteerimisele. Samuti käsitleti toidujäätmetekke vähendamist. Kunstitööks kasutasid Lotted juba olemasolevaid materjale nagu tapeet ja vanadest nööpidest tehti sorteerimismänge. Lastel paluti kodust kaasa võtta üks tühi ja puhas pudel, mis ühiselt taarakogumispunkti viidi. Taarapunkti kõlastus tekitas lastes huvi ja elevust. Toidujäätmete vähendamiseks proovisid Lotted sel nädalal kasutada alles jäänud toiduaineid. Lotted valmistasid smuutit, küüslauguleibu ja võileivatorti. Lastele väga meeldib kokkamine ja tegevustes käe külge panemine.
Sipsikud (6-7a) külastasid Tallinna Lilleküla ringmajanduskeskust. Saime teada, et sinna saab tuua endal seisma jäänud mööblit ning samas võid tasuta sealt kaasa võtta nt. mõne tooli või diivani. Nii me tegimegi ja nüüd on rühmas üks mõnus diivan, kus raamatuid vaadata. Lisaks piilusime erinevate konteinerite sisse ja saime teada, et iga prügi jaoks on oma konteiner. Prügi sorteerimine on vajalik selleks, et anda prügile uus elu. Nägime ka õmblustöökoda, kus oli just pooleli ühe tooli parandamine. Lastele pakkus külastus palju põnevust, eriti veel, kui nähti, kuidas toimub konteinerite vahetus ja konteinerit tõmmati suurele autole haaki. Novembris pöörasid Sipsikud (6-7a) ja Mõmmikud (2-4a) rohkem tähelepanu toidujäätmetele. Vanematel lastel juba selge see, et kõik mis ise tõstad taldrikule, see ka kõhtu saab. Mõmmikud see eest alustasid küll sellest aastast iseteenindamist ja toidu tõstmist ning harjumist mõttega, et tõstame nii palju kui sööme. Sellegipoolest jääb tihti toitu üle. Sipsikud ja Mõmmikud küpsetasid üle jäänud leivast küüslauguleibu, mis maitsesid imehästi ja said hetkega otsa. Mõmmikud keskendusid veel erinevatele lõhnadele, tekstuurile ja maitsetele, mida küüslauguleivakesed pakkusid. Lisaks kasutasid Sipsikud üle jäänud piima pannkoogi tegemiseks ning ka moos sai sinna ära kasutatud. Selle läbi õppisid lapsed ka, kuidas ohutult pliidi ääres toimetada. Isetehtud pannkoogid maitsevad ikka kõige paremini. Mõmmikud valmistasid soolasele ampsule tasakaaluks üle jäänud saiast, munast ja piimast praesaia, millele sai peale raputatud natukene suhkurt. Mõmmikud said lisaks võrrelda kumb toit oli soolane ja kumb magus. Selline toidujäätmetekke vähendamise viis meeldis lastele ja maitses ka veel pealekauba hästi. Mõmmikud (2-4.a) on suured köögiviljaampsu sõbrad. Eelmise aasta kevadel sai lastega istutatud hulgi porgandeid ja kartuleid, lisaks lehtpeeti ja peterselli. Kui petersell ja lehtpeet pakub maitseelamusi meile igapäevaselt- õues hea ampsata ja supi peale kaasa haarata, siis nüüd oli aeg porgandi- ja kartulisaak üles võtta. Kevadel istutasime kahte sorti porgandeid ja kartuleid (lillasid ja oranze porgandeid ja kollase ja punase koorega kartulit). Sügissaak oli nii suur, et appi tulid ka Mürakarude lapsed. Porganditest valmistasid Mõmmikud kahte sorti porgandimahla. Lapsed meisterdasid ka taaskasutamiseks vana pappi, lõnga-ja paberipaela juppe ning tegid vahvad porgandid. Kartulid jäävad veel oma aega ootama. Samuti tegid lapsed kahe erineva porgandi maitsmiskatset- proovisime leida, kas esineb peale värvi veel erinevusi. Siis said lapsed uurida porgandi erinevaid osasid luubiga, lapsed joonistasid loovtööna oma porgandid ning kasutasime ka makey-makey robootikavahendit, mille abil said lapsed erinevaid köögi- ja puuvilju kasutada muusika tegemiseks. Lisaks on õppetegevustes ja loovmängus lapsi toetanud sensomotoorne mäng mängumullaga (mustad oad ja läätsed koos mini puidust porgandite, topsikute, lusikate, kausikeste ja kastekannukestega). Porgandipealsed ja mahlajääkprodukti viisid lapsed meie komposti, mida saame mingi aeg jälle tagasi oma taimekastidesse panna, et toetada uute taimede kasvu. Euroopa jäätmetekke nädala innustusel julgustasime peresid aktiivselt osalema pakendite taaskasutamises. Novembrikuu vältel meisterdasid lapsed nii lasteaias kui ka kodus roboteid, ning tulemuseks oli põnev robotite näitus. Aitäh kõigile osalejatele!       
Kuu jooksul maaliti krokodilli ja lõvi, vooliti madu, meisterdati elevanti ja kleepetööna valmis ahv (kunst). Samuti iga looma kohta uuriti kaardilt ja gloobuselt nede elukohta, uuriti, millised nad välja näevad, millist häält teevad ning mida nad söövad (mina ja keskkond). Vaadati, mis tähega need loomad algavad (keel ja kõne), loendati banaane ehk viidi kokku hulk ja number (matemaatika). BeeBotti programmeeriti vastava looma juurde (nt. milline loom algab L- tähega) - matemaatika (sammude loendamine)+ keel ja kõne (laps teab üksikuid tähti)
Kuu lõppes suure loomade karnevaliga, kus iga laps sai maskeerida ennast enda lemmik loomaks ning mängida mänge "Kuhu käib ahvi saba?" (pimesi ahvile saba külge panemine) & "kuum banaan", meisterdada WC-paberi rullidest elevanti ning tantsida!
Eesmärgiks oli Mõmmikute silmaringi laiendamine, teiste kultuuride eripäradega arvestamine, empaatiavõime arendamine, väärtuskasvatus. Projekt kestis umbes 2,5 kuud (jaanuar-märts 2022). Teema kohta valmis koostöös lastega ka makett.  Projekti jooksul läbiti erinevaid teemasid ning tegevusi:
Oli tore projekt, kus lapsed arutlesid kaasa ja esitasid palju sisukaid küsimusi.
Õppeaastaal 2021/2022 võtsid sel aastal osa „Küünlaümbriste jahist 2021/2022“ Lottede rühm (5-7 a). Perioodil detsember 2021-märts 2022 koguti terve lasteaia peale kokku 2148 küünlaümbrist, mis tegi kokku 3 kg. Kogu kampaania vältel koguti kokku 1 594 832 küünlaümbrist mis kaalus kokku 2,1 tonni. Tore oli anda omapoolne panus meie looduse säästmisele! Kampaania olulisim eesmärk on laste ja noorte keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine. Alumiinium ei lagune prügimäel või looduses mitte kunagi, mistõttu annab isegi väikese koguse küünlaümbriste kokkukogumine märkimisväärse panuse looduse hoidmisesse.
Aitäh kõigile panustamast! Lottede (5-7 a) seadis oma sammud Tallinna Admiraliteedibasseini äärde, kus osaleti haridusprogrammis, et tutvuda mereprügipüüdurit Seabiniga. Nähti, mis prügi merre satub, missugused on erinevad prügiliigid ja kuidas need sorteeritakse. Juttu tuli ka sellest, miks merre sattunud prügi ohustab keskkonda ja kuidas merd puhtana hoida, näiteks kuuldi seda, et igapäevaselt kasutatakse Eestis ligi 150 000 kohvitopsi. Julgemad lapsed kutsuti ka merest leitud prügi kindaid kasutades sorteerima, teised rühmakaaslased aitasid oma teadmisetega kaasa. Püüdurist saadud prügi hulgas leidus penoplasti, kile ja suitsukonisid, leitud penoplast laguneb ntks. ligi 1000 aastat.  Külastuse jooksul küsis rühmast üks poiss: "Aga kuidas me saame nii teha, et prügi meil merre ei satuks?" Koos lastega leiti lahendus, et kõik saab alguse meist endast - prügi koht on siiski prügikastis ja tuleb minna ja öelda, kui näed et keegi viskab prügi maha!
Praegu on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma, Eestis tühjendatakse antud mereprügipüüduri iga 2 päeva tagant. Hoiame koos meie Maa (ja mere) puhtana! #meri #prügijajäätmed |
