Kuu jooksul maaliti krokodilli ja lõvi, vooliti madu, meisterdati elevanti ja kleepetööna valmis ahv (kunst). Samuti iga looma kohta uuriti kaardilt ja gloobuselt nede elukohta, uuriti, millised nad välja näevad, millist häält teevad ning mida nad söövad (mina ja keskkond). Vaadati, mis tähega need loomad algavad (keel ja kõne), loendati banaane ehk viidi kokku hulk ja number (matemaatika). BeeBotti programmeeriti vastava looma juurde (nt. milline loom algab L- tähega) - matemaatika (sammude loendamine)+ keel ja kõne (laps teab üksikuid tähti)
Kuu lõppes suure loomade karnevaliga, kus iga laps sai maskeerida ennast enda lemmik loomaks ning mängida mänge "Kuhu käib ahvi saba?" (pimesi ahvile saba külge panemine) & "kuum banaan", meisterdada WC-paberi rullidest elevanti ning tantsida!
0 Comments
Eesmärgiks oli Mõmmikute silmaringi laiendamine, teiste kultuuride eripäradega arvestamine, empaatiavõime arendamine, väärtuskasvatus. Projekt kestis umbes 2,5 kuud (jaanuar-märts 2022). Teema kohta valmis koostöös lastega ka makett.  Projekti jooksul läbiti erinevaid teemasid ning tegevusi:
Oli tore projekt, kus lapsed arutlesid kaasa ja esitasid palju sisukaid küsimusi.
Õppeaastaal 2021/2022 võtsid sel aastal osa „Küünlaümbriste jahist 2021/2022“ Lottede rühm (5-7 a). Perioodil detsember 2021-märts 2022 koguti terve lasteaia peale kokku 2148 küünlaümbrist, mis tegi kokku 3 kg. Kogu kampaania vältel koguti kokku 1 594 832 küünlaümbrist mis kaalus kokku 2,1 tonni. Tore oli anda omapoolne panus meie looduse säästmisele! Kampaania olulisim eesmärk on laste ja noorte keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine. Alumiinium ei lagune prügimäel või looduses mitte kunagi, mistõttu annab isegi väikese koguse küünlaümbriste kokkukogumine märkimisväärse panuse looduse hoidmisesse.
Aitäh kõigile panustamast! Lottede (5-7 a) seadis oma sammud Tallinna Admiraliteedibasseini äärde, kus osaleti haridusprogrammis, et tutvuda mereprügipüüdurit Seabiniga. Nähti, mis prügi merre satub, missugused on erinevad prügiliigid ja kuidas need sorteeritakse. Juttu tuli ka sellest, miks merre sattunud prügi ohustab keskkonda ja kuidas merd puhtana hoida, näiteks kuuldi seda, et igapäevaselt kasutatakse Eestis ligi 150 000 kohvitopsi. Julgemad lapsed kutsuti ka merest leitud prügi kindaid kasutades sorteerima, teised rühmakaaslased aitasid oma teadmisetega kaasa. Püüdurist saadud prügi hulgas leidus penoplasti, kile ja suitsukonisid, leitud penoplast laguneb ntks. ligi 1000 aastat.  Külastuse jooksul küsis rühmast üks poiss: "Aga kuidas me saame nii teha, et prügi meil merre ei satuks?" Koos lastega leiti lahendus, et kõik saab alguse meist endast - prügi koht on siiski prügikastis ja tuleb minna ja öelda, kui näed et keegi viskab prügi maha!
Praegu on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma, Eestis tühjendatakse antud mereprügipüüduri iga 2 päeva tagant. Hoiame koos meie Maa (ja mere) puhtana! #meri #prügijajäätmed Päikesejänkud on oma veeprojekti kulgedes võtnud ette kolm õppekäiku erinevate veekogude juurde. Projekt sai alguse teemaga „Vesi meie ümber“, kus uurisiti vett, saadi teada, kus seda leidub ja kuidas vesi meieni jõuab. Tehti erinevaid katseid veega:
Ühel nädalal jälgisid lapsed oma vee joomise harjumusi ja iga tühjaks joodud tass sai ülesmärgitud ühisesse joogitabelisse. Jõuti ka teha esimeste suvekuumadega tekstiilile värvilise jääga värvimandalat.
Kolmandal nädal oli teemaks „Veeringlus looduses“. Uuriti:
Tutvuti Pirita jõeäärse matkaraja ja Pirita jõega. Uurisiti maakaarti ja saadi teada, mis kujuga on jõgi. Nähti jõe peal harrastatavat veesporti (aerutajad) ja üksikut kalameest. Paadisillal peeti mõnus piknik ja mängiti liikumismängu „Kalamees“. Ka õuemängudes sai jõe kuju väga selgeks, kui lapsed kujundasid liivakastis mitmeid jõgesid ja kasutasid kogutud vihmavett, et fooliumpaberiga voodertatud jõesängides vesi voolama panna.
#VähendameToidujäätmeid Naerulinnud (2-4 a) on üritanud ka siin-seal vähem toidujäätmei tekitada ja kasutada, mida võimalik ka peale söögikordasid.
Talv ei toonud Mürakarudele (6-7 a.) mitte ainult lume vaid ka uue hobi. Nimelt harrastatakse nüüd peenemat näputööd. Õpetaja Kaire otsis välja jääkmaterjale ning kõigepealt hakati kooskatsetama kuidas sokist teha vahvat kaisukat Natukene harjutatud ning nii tüdrukud kui poisid saavad õmblustööga ka ise hakkama. Üksikutest ja väikseks jäänud nukratest sokkidest meisterdavad lapsed endale armsad kaisukad. Nagu Teodor (6a.) ütles: " Jummel see ju puhas taaskasutus!"
Samm 3. Mõtle välja loom, keda hakkad tegema. Mürakaru lapsed on koos õpetajatega meisterdanud: jänkut, öökulli, sajajalgset ja hiirt. Samm 4. Ole julge, näita ette ja lase lastel ise teha! - lapsed on tublid ja saavad hakkama nõela ja niidi kasutamisega. Aita siis kui vaja. Mõned meie valminud kaisukad! Lepatriinude tubli õpetaja Ketly valmistas jõulumeeleolu loomiseks WC-paberi rullidest imeilusad kaunistused rühma, koridori ja kuusele :) #taaskasutus Lotte (4-6 a) rühma lapsed ehtisid kuuse omavalmistatud soolataigna kujukestega. #teemeise Kuna rühma saadi uued sorteerimiskastid on jäätmekäitlus olnud põnev teema ning seoses sellega ühendasid Naerulinnud (2-4 a) ka taaskasutuse ning tõid kodust erinevaid plastiktopsikesi, kuhu ise mulda pandi ning istutati põnevad rohelised seemned, millest peaks varsti saama vahvad punase varre ja roheliste lehtedega peedi võrsed. Peedi võrseid saab niisama süüa ning neid on ka väga hea veidi magusama maitsega lisada salatisse või võileivale.
Tallinna Liivalossi Lasteaia Lotted (4-6 a) otsustasid novembrikuus natuke rohkem tähelepanu pöörata jäätmete tekkimisele ja ka nende vähendamisele ning kuidas säästlikumalt elada. Kolme nädala vältel otsisime vastuseid erinevatele küsimustele, mida lapsed erinevate teemade kohta teada soovisid. Kõigepealt otsisime vastust küsimusele „Mis on prügi?“ ning lapsed leidsid, et prügi on must ja ebameeldiva lõhnaga, katkised mänguasjad, paberist prügi, midagi mis on tühi, midagi ära kasutatud. Lotted täiendasid oma teadmisi prügi sorteerimise kohta – vaadati, mis kujutavad endast bioloogiline (bio) ja olmeprügi ning mida võime visata nendesse prügikastidesse. Selleks valmistas õpetaja Aleksandra ette ühe vahva LearningAppsi sorteerimismängu, kus tuli prügi õigesse prügikasti „panna“ Lotted uurisid ka seda, mida tuleks teha plastpudelitega ning mis nendest taaskasutuse käigus valmistada saab. Meisterdasime isegi koos lastega plastpudelitest vahvad kaheksajalad.  Prügi teemaline nädala lõpetati aga sellega, et vaadati üle, mis käib paberi ja papi konteinerisse. Õpetaja Eliisa valmistas lastele ka vahva LearningAppsi mängu „Aita panna prügi õigesse prügikasti“, millega sai terve nädala jooksul arutletud teemat korrata. Teemade käsitlus jätkus jäätmetekke vähendamise nädalal, kus arutleti lastega veelkord toidujääkide teemal. Lottede rühmas on juba teist aastat järjest käsil ise toidu tõstmine ehk laps tõstab endale nii palju kui ta ära sööb ja arvestab seal juures ka oma kaaslastega.
Lisaks toidule rääkisid Lotted üle üldiselt säästlikust eluviisist:
Lastel endal tekkisid selle nädala alguses põnevad küsimused, näiteks tekkis küsimus:
Lastega räägiti ka teemadel:
|
